*Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad. Inkadel polnud hobuseid ega ratasveokeid. Üksteisele teateid edastavad treenitud kiirjooksjate salgad võisid kanda sõnumeid päevas kuni 400 km kaugusele. *Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord
suuruse järgi. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlasi hästi toimiva kaubavahetuse ja postiteeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532-1538 hispaanlased. Andide kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval.
Piiramatu võimuga kuningat peeti jumala järeltuijaks, kõik temaga seaotud oli püha. Peale surma pärandas ta oma riigi pojale , kui riiki hakkasid juhtima sugulased. Riik jagunes 4 suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahvas pidi täitma töökohustusi. Võeti kasutusele sõlmkiri, köiele järjestiku tehtud sõlmi loeti. Kõik noored mehed olid allutatud sõjaväe kohustusele. Riik ehitas teedevõrgu. Tagas hea kaubavahetuse. Ratasveokeid ei olnud neil.Inkad vallutati 1532-1538 hispaanlaste poolt. Kuid Ketšua rahvas elab siiamaani ja kasutab oma murdeid.
Inkade köissild Cuscos, Picchu´sse Peruus. Veel fakte Inkad õpetasid arvepidamiseks välja erilised ametnikud (quipucamayoc), kes töötasid sõlmkirjaga (quipu). Inkade sidepidamisvahendiks oli tihedalt asetsevate postijaamade (tampu) vahel korraldatud kulleritega ja transport käis kandjatega teatepulga üleandmise põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega ratsaloomi. Sotsiaalsed kategooriad Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel inkad ehk ketsua- indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panacad, aga ka Cuzco nn inkad eesõiguse poolest. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muutunud panacaks. Panacasse kui nn eesõigustega ayllusse kuulusid mitmete
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid
tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, hakati teadlikult keskkonda ümber kujundama. Metallidega: õpiti töötlema pronksi,leiutati puust ja pronksist teraga ader, mindi üle künnipõllundusele, põlluharimine muutus tõhusamaks, kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus, suurenesid erinevused eri piirkondade arengutasemetes- tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuur ja riik. Mesopotaamias nt kerkisid linnad, rajati kanaleid, kasutati ratasveokeid,jõepurjekaid, kujunes piltkiri, tekkisid rikkusklassid. 3)Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *erinevad varanduslikud klassid *riikluse teke *kirja teke *kõrgkultuuri kujunemine 4)Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut. Oli loomulik,et valitsejad pidasid sidet jumalatega.
Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sojaväekohustusele. Ka abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlase hästi toimiva kaubavahetuse ja positeeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Olid inimestest koormakandjad ja jooksjatest kullerid. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532 -1538 hispaanlased. Nagu Kesk-Ameerikas, nii aitasid siingi vallutajaid vastuolud inkade seas, olid käimas ju kodusõjad. Kuigi Andide kõrgkultuur hävitati, räägib ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, oma keelemurdeid ka tänapäev. Triin Miilman 10
ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Andide tsiv saavutas haripunkti inkade võimu ajal. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev
U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias. U 6000 eKr levis põlluharimine ka Eufrati ja Tigrise alamjooksule, millest järgnevalt kujunes Mesopotaamia tsivilisatsiooni lähtekoht. U 4000 eKr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn, millest hiljem sai ka üks olulisemais Sumeri linnriike. Õpiti kasutama purjekaid ja ratast. Linna ja ümbruskonna elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid ja jõepurjekaid, ning hankisid metalle küllalt kaugetestki mägipiirkondadest. Linna keskel kerkis suur templikompleks kaugele paistva astmiktempliga. Kujunes piltkiri, mida kasutati majanduslikuks arvepidamiseks. Kõik osutab, et ühiskonnas oli välja kujunud elukutsete kaupa spetsialiseerumine ja elanikud jagunesid rikkuselt ning ühikondlikult positsioonilt selgelt eristuvatesse ühiskonnaklassidesse. Uruki-sarnase linna juhtimine eeldas valitseja või valitsejate tugevat võimu
annaabi.ee 
