Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja impulsiivmüra. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala (kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala-( kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet.
· O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t. · O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10 t. · O4 kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t. T kategooria masinad on ratastraktorid ·T1 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 1000 mm. Ratastraktorite, mille juhi istekoht on muudetav (muudetav iste ja rooliratas), puhul loetakse juhile lähimaks teljeks see telg, millele on paigaldatud suurema läbimõõduga rehvid. ·T2 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, minimaalne rööbe on alla 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 600 mm. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (mõõdetuna maapinnast)
Eestis igal aastal soetada ligikaudu 1600 uut traktorit. Võttes traktori keskmiseks hinnaks 45 tuh. Eurot ehk 700 tuhat krooni, saame investeeringute vajaduseks ligikaudu 1100 miljonit krooni. Kuna Eestis on olemasolev traktoripark vananenud, siis sellele summale lisandub veel vanade traktorite väljavahetamine ja investeeringute vajadus on sellevõrra veelgi suurem. Kui arvestustes lähtuda 2005 a põllumajanduses kasutatavatest ratastraktorite arvust 30665 ja võttes kasutusajaks 15 aastat, saame, et igal aastal oleks vaja osta 2044 uut traktorit. Kui kasutusiga oleks 12 aastat tuleks aastas soetada ca 2555 uut traktorit. Ilmselt on Eestis praegu traktoreid liialt palju, samuti kasvab võimsamate traktorite osatähtsus. Traktoripargi kaasajastamiseks oleks ligikaudse arvestuse alusel vaja Eestis igal aastal soetada ligi 1600 uut traktorit, investeeringunõudlusega 1,2...1,3 miljardit krooni aastas
Hüdrovõimendi rakendub tööle kui juht liigutab juhtkangi. Pidurid. Trakoritel kasutatakse ujuvat tüüpi lintpidureid. Pidurite juhtimine toimub pedaalide või juhtkangi abil. Kui võimsus jaguneb kaheks tagapool peaülekannet, nimetatakse sellist jõuülekannet üheharuliseks. Kaheharulise jõuülekande korral jaguneb võimsus kahte ossa eespool peaülekannet (käigukastis). Kasutatakse roomiktraktoritel, millistel jõuülekanne jaguneb kaheks käigukastis (T-150). Ratastraktorite tagasild koosneb peaülekandest, diferentsiaalist, lõppülekannetest ja diferentsiaali blokeerimisseadmest Liigendtraktorite vedavad sillad Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest.
üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Peaülekandeid liigitatakse: 1- ühekordne spiraalhammasratastega, 2-ühekordne hüpoidülekanne, 3-kahekordne ülekanne. Roomiktraktori peaülekanne asub tagasilla kere eraldi ruumis, mille õlivann on harilikult ühenduses käigukastiga. Juhtimissidurite ruumist või pööramismehhanismide piduritest on aga peaülekanderuum õli läbivoolu takistamiseks leht- ja mansett-tihenditega eraldatud. Ratastraktorite peaülekandedetaile määritakse jõuülekande ühisest õlivannist. Autode peaülekanded jagunevad ühekordseteks ja kahekordseteks (ühe- ja kaheastmelisteks). Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Nad koosnevad ühest kooniliste spiraalhammasrataste või hüpoidhammasrataste 1 ja 2 paarist. Hüpoidhammasratastel on erilise kujuga hambad, mis võimaldavad teha hammasrattaid spiraalhammasratastest väiksematena
haagise vedamine. Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi. Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega. Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskiri1 Vastu võetud põllumajandusministri 13. 11. 2001. a määrus nr 65 (RTL 2001, 125, 1804) jõustunud 29.11.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg) 25.03.2003/30 (RTL 2003, 43, 622) 07.04.2003 23.03.2004/26 (RTL 2004, 34, 541) 08.04.2004 Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 14 lõike 4 alusel. §1
- kerge pääsetavus suurele maanteele; - tasane, ilma kändude ja kivideta, hea kandvusega; - piisavalt ruumi; - metsamaterjali ladustamiskoht tõstuki parimas tegevusulatuses; - poleks kasvavaid puid, elektri- ja sideliine; - - talvel tuleb tee ja metsamaterjali virna vahele jätta piisavalt ruumi koristatava lume tarvis. Kui raielank on ette valmistatud, võib asuda raietöid läbi viima. 24. Kokkuveo tehnoloogia. Ratastraktorite kasutamine eeldab ka raielangitööde uut tehnoloogiat, kuna määravaks on just kokkuveomehhanism. Sortimendiveo traktori kasutamine eeldab seega raielangi ülestöötamist sortimentidena. Selles ei ole iseeneses midagi uut, see on pöördumine tagasi vana metsa ülestöötamise viisi juurde, mida kasutati Eesti Vabariigi aegu ja ka peale sõda. Siis toimusid raietööd peamiselt sügis-talvisel perioodil, kus kokkuvedu tehti hobuste ja regedega, sest suvel
kus um - kulu määrdeõlile, kr/h; m - määrdeõlikulu, % kütusekulust; rm - määrdeõli hind, kr/l; L - diislikütuse kulu l/h. Korrashoiukulud Masina korrahoiukuludena arvestatakse kulutusi masina perioodiliseks tehniliseks hoolduseks ja remondiks. us=s*Ma/100*W kus us - korrashoiukulu, kr/h; s - korrashoiukulu, % masina asendushinnast; Ma - masina asendushind, kr (uue masina puhul võrdub ostuhinnaga). Soome Vabariigis 2001.a. avaldatud andmetel on otsesed materiaalsed kulud ratastraktorite hooldamisel (õlid, filtrid jmt) aasta keskmisena 1,7% nende 27 asendushinnast (töökoormuse maht 1000 h/aastas). Koos remondikuludega arvestatakse Soomes korrashoiukuludeks 3% traktori asendushinnast, kuid traktorid töötavad seal vähem kui 1000 h/aastas. Saksamaa Liitvabariigi andmetel on keskmiseks korrashoiukuluks 1000 töötunni kohta 3,4...3,6% traktori asendushinnast
annaabi.ee 
