Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse
kasutatav energiavaru),struktuurne(taimerakkude kestades olevad süsivesikud),varuaine(taimedes tärklis,loomades ja seentes glükogeen),transport(taimedes sahharoosi baasil,loomades glükoos), kaitse(nt glükoproteiinsed antikehad). Lipiidid-organismide energiaallikaks; ei lahustu vees ,jagunevad: lihtlipiidis,liitlipiidid, tsüklilised ehk steroidid.ÜLESANDED: energeetiline(annavad KÕIGE rohkem energiat), ehituslik(biomembr koostises),varuaineks,kaitse(kaitseb siseelundeid ja nahka),lahusti(rasvlahustuvatele vitamiinidele K A,D,E). Kui toit sis palju rasva ja suhkrut , tekib palju kolesterooli org-i,mis võivad koguneda arteriseintele ja põhj trombe.Ent on vajalik et veresooned ei muutuks hapraks. Valgud-tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS Valgud jagunevad:lihtvalgud(ainult aminohapete jäägid, nt munavalge),liitvalgud(valguline osa ja mittevalguline osa,nt valk+nuleiinhape=nukleoproteiin)
Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiidid lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees
Arenguetapid: juveniilne saatium, sigimisvõimeline järk, raugastumis- e vananemisperiood 7.pilet. 1.Lipiidid rakus, nende ülesanded. Ülesanded : · Energeetiline annavad kõige rohkem energiat · Ehituslik biomembraanide koostises · Varuaine loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes,viljades. · Kaitse rasvkude kaitseb siseelundeid, on halb soojusjuht. · Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele Lipiidid on vees lahustuvad ja vähemalt kahest komponendist koosnevad biomolekulid. 2.Loote ja inimese loote areng. *3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti * 5-6 päevaga laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. * 18-28 päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite moodi olend. * 3,nädal hakkavad arenema veresooned ja magu,21
vähe, kui üldse, teiste toitainete seedimist, imendumist või metabolismi. Rasvapõhiste rasvaasendajate puhul on põhitähelepanu pööratud Olestrale, eriti aga ta mõjule rasvlahustuvate toitainete imendumisele. Nimelt takistab Olestra rasvlahustuvate vitamiinide, eeskätt vitamiin E imendumist ja väljutab need organismist. See sõltub Olestra kogusest toidus ja sellest, kas rasvlahustuvaid toitaineid tarbiti samaaegselt Olestraga. Lisaks rasvlahustuvatele vitamiinidele takistab Olestra ka fütosteroolide imendumist. Lisaks võib liigtarbimine põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust (Kokassaar 1996). USA-s soovitatakse asendada Olestraga ainult osa toidus olevast rasvast (kuni 30%) ja rikastada tooteid rasvlahustuvate vitamiinidega. Euroopa Komisjon aga hindas Olestra potentsiaalseid ohte suuremaks ja ei ole lubanud Olestrat kasutada EL maades (Liebert 2008). Kehakaal ja ,,light" tooted
3.11. Kodutoit Põhiprobleemiks – antakse, mida on ja ei peeta koostist oluliseks. Tihti P liig ja Ca puudus, proteiini liig ja mineraalide ja vitamiinide puudus, omanikule meeldivad toiduained, pidevad muutused retseptis. Korralik kodutoit on mõistlik toit, kui see on tasakaalustatud. Mineraalained: Ca min 0,6% (0,5-1%) P – min 0,5% (0,25%-0,75%) Ca/P suhe 1:1 – 2:1 (1,2-1,4:1) Vitamiinid: Veeslahustuvatele normid puuduvad Rasvlahustuvatele normid Kutsikate puhul rasva ja proteiini kogused kõrgemad, et saada vajalikku energiat ja kasvada. Suurte tõugude Ca ja P tasakaal peab olema paigas, et luud areneksid normaalselt. Enne toidu vahetamist tuleb arvestada koera vajadustega – väljas/õues, palju liigub, kuidas liigub, mis tõugu, kas kehakaal on OK, kas silm särab ja karv läigib? Anna seda, mis sobib! 8 9 4. VAJALIKUD SEADUSED NB! 9
Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse
Energeetiline kõige energiarikkamad. 1 g rasva täielikult oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energait 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidid ehk neutraalrasv = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad). Küllastamata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õli seemnetes). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahad
Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Liht – neutraalrasvad ja vahad. Liit – fosfo- ja glükolipiidid. Hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, orgaanilistes lahustites. Ehituslikus plaanid on biomembraanid. Varuaine. Kaitsefunktsioon- temperatuuri mõju. Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele (K,A, D,E,Q). jms 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan ehk tsütoplasmamembraan e plasmamembraan on õhuke fosofotiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Taimeraku rakumembraani nim sageli plasmalemmiks v plasmalemmaks. Kaitseb raku sisekeskkonda. Plasmamembraan kuulub biomembraanide hulka.
Tihti soovitatakse raseduse ja imetamise ajal suurenenud toiduenergia vajaduse kompenseerimiseks süüa iga päev tavalisele toidule lisaks 100 g leiba, mis on hea valguallikas, sest sisaldab ühtlasi ka 7g valku ning katab seega ka lisandunud valguvajaduse. 5 Toidurasvade vajadus Toidurasvad on asendamatud, andes kehale energiat ja aidates üles ehitada rakumembraanid ning olles lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele. Naine vajab ööpäevas rasvu 75-80 g. Toidurasvadest saadav energia peaks jääma vahemikku 25 - 30% toiduenergiast. Seejuures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida enamasti on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet sisaldada liialt margariine ja teisi hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid. Eriti
annaabi.ee 
