LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT
Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad
tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.) Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud. Rasvemboolia võib areneda välja juba mõne tunni jooksul, kuid suurem on risk umbes kolmandal päeval pärast traumat. Jälgitakse patsiendi vitaalfunktsioone; organismi hapnikuga varustatust, vajadusel kasutatakse hapnikumaski, CPAP-maski (püsiv positiivne ventilatsioonirõhk); hemoglobiini taseme langedes manustatakse erütrotsüütide massi ja trombotsüüte. (Sorsa jt 1998.) Õnnetuste vältimiseks rahutu patsiendi puhul paigaldatakse voodile küljepiirded,
liigub verevooluga ühest kohast teise ummistab veresoone valendikku 9/20/2013 13 9/20/2013 14 Emboolia 2 /Embolia/ eristatakse: - trombemboolia - rasvemboolia - õhkemboolia - gaasemboolia - kudeemboolia, rakkemboolia - bakteremboolia - võõrkehaemboolia 9/20/2013 15 9/20/2013 16 Verejooks e hemorraagia 1 Infarkt /Infarctus/ Haemorrhagia
kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium;
Operatsiooni käigus tekkivad tüsistused võivad muuhulgas olla seotud üldise tervisliku seisundi ja puusaliigese piirkonna anatoomiliste (ealiste) iseärasustega. Hiljem tekkivad tüsistused võivad olla tingitud pigem patsiendi eluviisist, uutest haigustest või juhuslikest traumadest. Operatsiooni käigus võivad tekkida: narkoositüsistused: südame-veresoonkonna või hingamise äge puudulikkus, peaajuveresoonkonna häired; veresoonte vigastus ja haava verejooks; rasvemboolia; närvide vigastus; luu murdumine või mõranemine; jäsemete ebavõrdne pikkus. Operatsioonijärgse lähiperioodi (kuni 1 kuu) võimalikud tüsistused: operatsioonihaava verevalum või lahtiminek; operatsioonihaava või tehisliigest haarav põletik; süvaveeni tromboos; trombemboolia; äge südame- veresoonkonna või hingamise puudulikkus ravimiallergia Operatsioonijärgse kaugperioodi (üle 1 kuu) võimalikud tüsistused: proteesi
4)TROMBOOS THROMBOSIS Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud. Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT Nekroosi kolle, mis tekib elndis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest. Võib tekitada: tromb, embol, veresoonte tugeb kitsenemine, kestev arteri spasm, Infarkti tekkimist soodustavad: kollateraalide puudumine elundis, madal vererõhk, elundi fn tõus 7)VEREJOOKS EHK HEMORRAAGIA
Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Luumurruga haige haiglasse toimetamiseks ei tasu kasutada oma transporti, kui kiirabi ise seda ei soovita! o Luumurru liigutamisel võivad luuotsad tekitada lisavigastusi, mille tulemusena võib rasv luuüdi seest sattuda verre. o Verre sattunud rasv tähendab aga, et võib tekkida rasvemboolia, mis omakorda võib tappa. Kutsu 112. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse (vaata allolevat videot) ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu kiirabi. (Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Pukk jt. 2010.) http://tthkkesmaabi.weebly.com/luumurru-esmaabi.html 13. Mis asi on riskianalüüs ja kuidas seda teha?
tibialis’e vigastus närvivigastuste tundlikkushäire tallas näitajad Pöida ja varbaid ei saa tõsta, tundlikkushäire N. peroneus’e vigastus jalaseljas 553 Luumurru sümptomid Valu Turse Deformatsioon Patoloogiline (ebanormaalne, vale) liikuvus, s.t liikuvus passiivsel liigutamiskatsel, kus jäse peaks olema stabiilne. Luumurdude ohud Verekaotus, šokk, rasvemboolia, lahtiste murdude korral infektsioon. Veresoonte, närvide, lihaste või kõõluste vigastus murrufragmentide teravate servade tõttu. Lahtise murru teke kinnisest ebapiisava stabiliseerimise tõttu. Naha nekroosid fragmentide rõhu tõttu seestpoolt, eriti täiendava rõhu korral väljastpoolt ebaotstarbeka stabiliseerimise tõttu (nt pneumaatiline lahas õigesse asendisse paigaldamata hüppeliigese nihestusmurru korral). Luksatsiooni sümptomid