ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva koostisse kuuluvad veel värvained, väikeses koguses valku, fermente, rasvaslahustuvaid vitamiine, vabu rasvhappeid, kolesterooli jt. ühendeid.
ning milliseid aineid tekib samas protsessid veel? Rasvade lagunemisel kas mehaaniliste mõjurite või lipaaside toimel tekivad vabad rasvhapped ja glütserool. Piimas on vabu rasvhappeid vaid 0,1%. Ülejäänud tekivad piima juurde. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 7. Mille poolest ületab või toiteväärtust kõige enam muid piimatooteid? Energiarikkuse poolest rasvade poolest. 8. Missuguseid rasvaslahustuvaid vitamiine leidub võis toitumise seisukohast olulistes kogustes? · A- vitamiin 5 11 mg/kg · E-vitamiin 22 40 · D-vitamiin 0,008 0,016 · K-vitamiin 0,08 0,16 9. Kirjelda lühidalt faasimuutust, mis toimub koore kokkulöömisel võiks? Koore puhul on tegemist rasvakuulikeste ja vee emulsioon (rasv/vesi). Koore kokkulöömisel võiks viiakse läbi faasimuutus nii, pihustatud oleks vesi ja pidevaks faasiks rasv (vesi/rasv) 10
Täispiima asemel kasutatakse tänapäeval täispiimaasendajat. Sellele võib aegamööda täielikult üle minna kümnendaks elupäevaks. Üleminek peab toimuma järk-järgult alates 5ndast elupäevast. Enne jootmist lahustatakse täispiimaasendaja soojas vees. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Vasikat tuleb varakult harjutada ka põhisöötasid sööma. Heina võib pakkuda alates teisest elunädalast. Algul sööb üksikuid kõrrekesi. Vasikatele sobib hästi varakult niidetud peenekõrreline hein. Kvaliteetse heina söömisel hakkavad vasikad mäletsema umbes 4 nädala vanuselt
Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat. Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, sellele järgneb veel u 3 nädalane üleminekuaeg lahjemale piimaasendajale või lõssile. Kokku kulub vasika ülekasvatamiseks 200...250 kg piima, tõuvasikatel isegi 300 l täispiima. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4...5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Heina söödetakse vasikatele vabalt. 3 kuune vasikas sööb ära 1...1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alul sööb vähe, 6 kuuselt juba 4...6 kg päevas. Kõrge väärtusega kuivsilo võib anda juba kahe kuu vanuselt, see ei ole nii hapu kui silo. Alates 3.
Ternespiim oluline: toitainete sisaldus ja antikehad!! 15 Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat. Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, 5-6 l päevas. Täispiimaasendajale võib üle minna kümnendaks elupäevaks. Enne jootmist lahustatakse täispiimaasendaja soojas vees. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele lõssi või kooritud piima jootma. Rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Heina võib pakkuda alates 2st elunädalast. 3 kuune vasikas sööb ära 1…1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alates 3…4ndast elukuust võib kuivsilo vasikatele olla ainsaks koresöödaks. 16
· Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped · Küllastatud rasvhapped, mis esinevad peamiselt loomsetes rasvades · Monoküllastamata rasvhapped · Polüküllastamata rasvhapped · Küllastamata rasvhapped on enamasti taimse päritoluga. · Kõigi omavaheline suhe toidus peaks olema 1:1:1. Toidu rasvasisaldus ei tohiks ületada 30% · Paraku on igapäevase toidu rasvasisaldus enamasti 35 45%.
Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, sellele järgneb veel u 3 nädalane üleminekuaeg lahjemale piimaasendajale või lõssile. Kokku kulub vasika ülekasvatamiseks 200…250 kg piima, tõuvasikatel isegi 300 l täispiima. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Heina söödetakse vasikatele vabalt. 3 kuune vasikas sööb ära 1… 1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alul sööb vähe, 6 kuuselt juba 4…6 kg päevas
naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur. Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid. Võist leiame ka rasvaslahustuvaid vitamiine A, D ja E. Või kollane värvus on tingitud beetakaroteeni sisaldusest, meie kehas sünteesitakse sellest A- vitamiin.Valke on võis suhteliselt vähe, 1% piires. Või süsivesikud esinevad laktoosina, kuid neid on koguseliselt vähe, vaid 1% ulatuses. Või vajab pimedat ja külma hoiuruumi temperatuuriga 2- 34 6C. Võid tohib hoida ka sügavkülmikus temperatuuril -18C, kus avamata võipakk säilib kuni aasta
Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha alla, siseorganite ümber ja kõhu piirkonda. Kuid seda on ka üksikute kihtidena lihaste vahel (läbikasvanud liha). Rasvkude annab lihale kõrge kalorsuse. Rasvkoe osatähtsus on väga kõikuv 1...40%, olenevalt looma liigist, vanusest ja toitumusest. Rasvkoe koostisse kuulub 70...97% rasva (ülekaalus on küllastunud rasvhapped), 0,3...9% valku, 2...20% vett, samuti mineraalaineid ja rasvaslahustuvaid vitamiine A ja D. Loomsete rasvadega kaasneb ka kolesterool. Sidekude seob üksikud koed omavahel ja skeletiga. Selle moodustavad kõõlused, krõmpsluud ja kiled. Koosneb põhiliselt mittetäisväärtuslikest valkudest kollageen (kallerduva toimega) ja elastiin. Sidekude moodustab 9...12% rümba massist. Rohkem sidekude sisaldavad vanemad ja halvemini toidetud loomad. Luukude moodustab loomade skeleti. See on kõige tugevam kude, sisaldades palju mineraalaineid 14..
annaabi.ee 
