Piimatooted Helgie Mandzolo Saar . 11.klass. Mis on piim? On kõrgeväärtuslik toiduaine , mille koostises inimorganismi arenguks vajalikud toitained. Sisaldab täisväärtuslikke valke. Kasutatakse : kitse-, pühvli-,kaameli-,põhjapõdra ja hobusepiima ning lehmapiima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim ja süsivesikurikkam hobusepiim Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tõkestamine ja kasulike aineid välja tuua. Jahutamine- pärast lüpsmist. Filteerimine-mehaaniliste lisandite eraldamine. Pastöriseerimine-kahjulike mikroobide hävitamine,piima säilivuse pikendamine.Viiakse 80kraadi juures. Normaliseerimine- piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele , toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega
toitained.Need on sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Sisaldab täisväärtuslikke valke, millest tähtsam on kaseiin, vähemal hulgal on albumiini ja globuliini, mis kalgenduvad piima kuumutamisel. Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim, kõige süsivesikuterikkam hobusepiim. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ja kasulike arendamine soovitud suunas. · Jahutamine- pärast lüpsmist · Filtreerimine mehaaniliste lisandite eraldamine · Pastöriseerimine kahjulike mikroobide ja fermentide hävitamine, piima säilivuse pikendamine. Viiakse läbi 80 kraadi juures. Alaliik on kõrgpastöriseerimine kuumutamine 2..
Joogiks sobib eriti piim ja keefir, samuti jogurt, soojadest jookidest kakao, tee ja kohv piim ja keefir. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peaks tagama ühe kolmandiku päevasest energiavajadusest. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist.Seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana pakutavad supid ja puljongid. Põhiroog on toitainesisalduselt kõige valgu-ja rasvarikkam. Toidukorra lõpetab magustoit, mis loob täiskõhutunnet ja pidurdab liigsete seedemahlade eritumist. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peaks katma ühe viiendiku kuni ühe neljandiku päevasest energiavajadusest. Õhtusöögiks soovitatakse tarvitada kergesti seeditavaid piima-, aedvilja-, ja kalatoite ning puuvilja. Rasva ja õlirikkad toiduained õhtusöögiks ei sobi, sest need seeduvad aeglaselt. Piim püsib maos 1-2 tundi, koor, juust ja rasvane kohupiim 3-4 korda kauem
kõrge ja isu puudub. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid. Teine roog (enamasti kalast või lihast) on toiteainete sisalduselt kõige valgu ja rasvarikkam. Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit, mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peab üldjuhul katma 25 -30% päevasest energiavajadusest. Põhjamaade toitumisorganisatsioonide nõuannete kohaselt võib sel söögikorral
Iseäranis kõrge toiteväärtusega. On erakordselt rikkad E-vitamiini poolest, samuti on selles pähklis H-vitamiini ja B- grupi vitamiine, A- ja E-vitamiine, mineraalainetest palju vaske ja magneesiumi, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki, ka C-vitamiini, küllastumata rasvhappeid, Omega- 3 rasvhappeid. Hea maitse, äärmiselt atraktiivne väljanägemine. On pähklitest kõige rasvarikkam. Võrreldes teiste pähklitega sisaldab tervisele kasulikumaid rasvhappeid rohkem. Ülisuur C-vitamiinisisaldus, 40-65% õli. 3kg pähklitest saab 1kg pähklituumi. Kreeka pähkel sobib hästi juustu ja meega, temast valmistatakse kreeme, sobib ka lambaliha maitsestamiseks. Sobib vahemerelise nüansiga roogades, eriti segasalatites koos pirni ja juustuga, ka erinevates kuumroogades ja magusates küpsetistes. Puuviljasalat juustuga
Ema veres leiduvad ravimid võivad üle minna rinnapiima olenevalt: - aine iseloomust - kontsentratsioonist ema veres - piima hulgast ja omadustest Rinnapiima hulk, koostis ja pH ei ole püsivad. Piimaproduktsioon ja rasvasisaldus on suuremad hommikuti. Imetamise ajal eritub enamik piimast esimese 10 minuti jooksul, järelpiim on suurema rasvasisaldusega. Rinnapiim on vereplasmast happelisem ja rasvarikkam. Leelised ravimid ja rasvlahustuvad ravimid lähevad piima üle vabamalt ja kuhjuvad seal. Seetõttu on ravimite sisaldus suurem hommikuses ja järelpiimas. Laps imeb päevas 500 700 ml piima. Üldjuhul on ravimiannused selles koguses väikesed ega kujuta imikule erilist ohtu, kuid mõned aeglaselt erituvad ravimid võivad lapse organismis kuhjuda ja anda seal toimiva või isegi toksilise
protsess. Protopektiini lagunemist mõjutab ka keskkonna happesus. Happed takistavad protopektiini lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Toiduainete keetmisel nendes sisalduvad rasvad sulavad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, seal osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida rasvarikkam on toiduaine, seda vähem läheb sellest rasva puljongisse. Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib selle pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuutepind kuuma veega ja tekivad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida
6.4. Pähklid Pähklid on kõrge kalorsusega, kuna sisaldavad 30...75% rasva ning 15...25% valku. Neid tarvitatakse toiduks toorelt, röstitult, valmistatakse õlisid ning kasutatakse laialdaselt kondiitritööstuses ja kulinaarias. Kreeka pähkli vili koosneb paksust puisest koorest ja tuumast, millel on ebaühtlane ja tugevalt laineline pind. Toored pähklid on erakordselt C-vitamiini rikkad, mille sisaldus valmides väheneb järsult. On pähklitest kõige rasvarikkam. Pekaanpähkel on lähedane eelmisele, kuid veelgi maitsvam. Sarapuupähkel ehk metspähkel on laialt levinud. Eristatakse ümaraid ja pisut ovaalseid liike. Fundukk on sarapuupähkli kultiveeritud vorm. Koor on kergemini purustatav ja tuum on eelmisest suurem. Kasvatatakse Lõuna-Euroopas. Seedripähkel on seedripuu käbi seemned. Rasv on eriti hea maitsega. Kastan on hariliku kastanipuu vili, mis on levinud Lõuna-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja Hiinas
annaabi.ee 
