2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3. Jack Collin aka. Vautrin oli sunnitööline keda ajasid politsei agendid taga. teda tunti ka surma narritaja nime all 4
keeldub sellega kaasa minemast. Eugene kohta võime öelda, et ta oli vaatamata oma noorele eale väga hea inimestetundja ning see tagaski talle edu. Tolleaegsed ühiskonnakihid jagunevad laias laastus kaheks: inimesed, kes väärtustavad vaid perekondlikke väärtusi ning oma lähedasi ja teised, kes hindavad materiaalset varandust. Rastignac jäi nende kahe ühiskonnakihi vahele, väärtustades võrdselt nii raha kui ka armastust. Eugene de Rastignacil oli hea süda. Pean lugu sellest, et ta hoolis härra Goriot'ist väga ning ta sai aru kui ebaõiglased on tütred isa vastu olnud. Kuid mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et raha nimel oleme valmis ennast muutma, siiski saame alles hiljem sellest aru.
ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de B. lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de B. viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid- küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab- ta suudab isegi koju raha saata
,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3
Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab uuesti Vikontessi ja ta kutsub Eugene õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene endaga teatrisse, kus soovitab Rastignacil meelitada ära Delphine, Gorioti teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugenile Delphinei ja tüdruk armub kohe temasse. Isa Goriot hakkab Eugeni armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui Eugene kohtab Gorioti tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriotile. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpingud jäävad seisma. Kui tal on raha otsas,
Isegi suureks saades nõudsid tütred talt midagi. Üks tütar tahtis uut kleiti, teine tahtis jälle uusi kingi. Isa Goriot muidugi lubas neile need. Peale oma tütarde hoidis ta ka üleval tütarde abikaasasid.Tema armastus tütarde vastu oli niivõrd suur, et see tappis ta. Teiseks armastuse väljenduseks tuleb sellest teosest Rastignaci armastus Delphinei vastu. Ta armus Delphinei esimesest silmapilgust. Kuid Delphine ei olnud tema esimene armastus. Enne teda oli Rastignacil suur kiindumus isa Goriout teise tütre, Anastasie vastu. Temast ta loobus, sest Anastasie oli liiga sõltuv oma abikaasast ja talle ei meeldinud Rastignac. Ta ei armastanud Rastignaci. Rastignaci armastus Delphinei vastu oli väga suur. Ta kulutas tema peale palju raha, et olla koos temaga kõrges seltskonnas. Kord pidi ta tegema Delphineile teene. Ta pidi mängima hasartmängu. Ta tegi tema heaks kõike, kuid hiljem nägi ta, kuidas Delphine enda isa ei armastanud. Kumbki tütar ei armastanud
Rastignaci armastus oli õnn, sest aitas neiule paremini meele järele olla ja kõik tunnevad end hästi kui arvavad, et keegi neid armastab. Samas oli see ka õnnetus, sest Eugene sai lõpuks just tänu Delphine'ile aru, millisesse karmi maailma on ta Pariisi näol sattunud ja selleks et jõuda tippu tuleb minna üle laipade. Rastignac armastas ka Goriot'i. Nad said romaani vältel väga lähedasteks, kuna Goriot pidas Eugene'i õigeks meheks oma tütrele ja Rastignacil oli väga suur lugupidamine mehe vastu, kes kogu oma vara andis neile, kes talle ilmas kõige kallimad olid. Ta oli õnnelik, et tunneb sellist meest, aga samas valmistas talle südamevalu Goriot'i tütarde käitumine, sest ta ei suutnud mõista kuidas tütred isast lugu ei pea. Lõpus seisis Rastignac isa Gorioti haual, ilma et oleks märkugi tema tõelistest lastest. Tema oli kandnud matusekulud ja sel hetkel kui
hakkaksin pigem mereröövliks. Pealegi kust võtta raha? Kõik see ei ole lõbus. Meil on veel tagavaraks naise kaasavara. Kas tahate abielluda? See oleks kivi kaela riputamine." Pürgides kõrgseltskonda, tutvus Eugene Isa Goriot'i ja tema tütardega. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust. Eugene'i tundis kaasa sellele mehele, kes oli nii kiindunud tütardesse ja oli nende nimel nõus vaesuma. Eugene'i tundis et peab seda meest aitama nii kuidas suudab. Rastignacil oli sümpaatsus tema vastu ning see näitas Eugene'i heast küljest.Rastignac ütles: ,,Isa Goriot on ülev". Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama.Samal ajal Vautrinil oli plaan kuidas rikastuda ja selleks tahtis ta ära kasutada Rastignaci ja Victorine'i. Eugene eiras Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kuna selle taga oli ainult Vautrini soov rikastuda ning tappa inimene. Hr Goriot hakkas Eugene'i suhtuma kui oma poega
Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas Rastignacil hakata suhtlema Goriot teise tüte Delphine de Nucingeniga ja tema läbi rikkaks saada. Tütred häbenesid Isa Goriot`d, sest nende mehed põlgasid teda. Beauséant´ilt oli Rastignac teada saanud, miks isa Goriot sellises õnnetus olukorras oli ning hakkas teda kaitsema. Eugène palus emalt ja vanemalt õelt raha saata. Tema õde Laure oli 18, Agathe 17, vend Henri 15 ja Gabriel 10. aastane. Nad elasid Lõuna-Prantsusmaal ja olid puruvaesed.
Nii, kuidas need tüdrukud oma isaga käitusid oli häbiväärne. Isast nad lugu ei pidanud, lootsid vaid tema rahale. Tüdrukud ise mitte midagi vastu ei pakkunud, ka armastust mitte Isegi kodus ei tulnud isa Goriot kõneaineks. Oma surivoodil nägi Goriot oma tütarde asemel Eugene'i ja tema sõpra. Matustele tüdrukud ka ei ilmunud, ainult saatsid sinna vappidega tõlla. Oma perekonnaga seal raamatus oli vedanud vaid Rastignacil, kelle perekond oli väga hooliv ning armastas oma poega piiritult. Nende pere oli kõige kokkuhoidvam- muretsesid üksteise pärast ja kui vaja oli, oli Eugene'il abikäsi alati . Olgugi, et Eugene'i isa ei olnud teadlik tema ema rahast, mille ta poisile iga kuu saatis. Eugene pidas ka ise oma vanematest väga lugu ning ei soovinud olla neile koormaks, vaid soovis saada rikkaks ning ka vanemaid aidata. Kuigi väga palju noormehe rahast
Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata
võeta. Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib taõnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata
Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata
annaabi.ee 
