· Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism · Rekonstruktsionistlik judaism Esseenid Hassidism Haskala Saduserid Seloot Variserid Etnilised jagunemised: askenazi juudid ja sefaradi juudid Juutide rass Juudi rass on europiidse suurrassi alarass. Juudid ei esine puhta rassina, vaid on idamaa ja eelaasia rassi segu, nagu kõik ajaloost tuntud semiidi sugu rahvad: assüürlased, babüloonlased ja teised. Nendele kahele komponendile juutide rassilises ülesehituses on aegade jooksul lisandunud veel muid rassilisi elemente. Sõna juut on tulnid heebreakeelest yehudi mis tõlgituna tänendab juudamaalane ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige Hingelised tunnused Juutides võidavat konstateerida eelaasia rassile ning osalt ka idamaarassile iseloomulikke omadusi, nagu: terav praktiline mõistus, kavalus, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, mis toetub püsivusele ja energiale töös ja ülesseatud sihtide taotlemises
Ta ei kaalunud kunagi ühtegi teistsugust alternatiivi. Lisaks ei arvutanud Morton kunagi välja keskmisi soo või kehakasvu järgi, sest kui ta oleks välja arvutanud kehakasvu mõju, oleks ta tõenäoliselt mõistnud, et see seletaks ära kõik erinevused uurimisaluste gruppide aju suuruste vahel. Viimasena ütleb Gould, et kõik arvutusvead ja kõrvalekalded, mida autor märkas, olid tehtud Mortoni kasuks. (Gould, 2001). Samuel George Mortonil olid ilmselt nii tugevad veendumused rassilises järjestamises, et need määrasid tema arvutuste tulemused ette ära. Ta ei teinud mingeid katseid, et peita oma vigu, kuid siiski ülistati Mortonit kui oma aja ühte kõige silmapaistvamat objektivisti. (Gould, 2001). 8 Kranioloogia õitseaeg Pärast evolutsiooniteooriat rahunes polügenistide ja monogenistide äge vaidlus ning samas rahuldas see mõlemaid pooli. Monogenistid jätkasid vaimsele ja moraalsele väärtusele
kasvamist, mis on halb. Hall leiab, et kooli tuleks pikendada, et noored peaksid käima koolis kuni 16 eluaastani - hingehariduse nimel. "The student must have the freedom to be lazy" Ta muretseb ka sellepärast, et pole täiskasvanuks saamise rituaali. Tal oli kindel poliitiline väli miks ta sellega tegeles. Ameerika mõistis ennast uue noore rahvusena, Ameerika käsitles ennast nagu noort rahvast. We are natons adolascence. Ta nägi Ameerika rassilises segaduses potensiaali, mitte nõrkust. Küüniliselt Ameerika toimib maailmas ikkagi jõu kaudu. Juba 20datel aastatel muutusid noored ka oluliseks turuks Ameerikas. Aastal 1922 käis vähemalt 45% ameerika noortest kinos vähemalt korra nädalas, pärast seda hakkas kujunema populaarseks plaadimüük. Kui sa müüd seda noortele siis müüd seda samal ajal ka vanematele. Noored hakkasid määrama seda, mis üldse turul toimub.
Kasvatuses ei peaks aluseks olema intelektuaalne jõud vaid hingeline. Väärtustas naiselikkust. Halli üks seisukohti, tuleks pikendada kooliiga (tollane 14aastaseni), ,,The student must have the freedom to be lazy", Halli loogika, et ei tohi avaldada survet. Ühiskonna kohustus leida see üleminekufaas (lapsest täiskasvanuks). ,,We are nation of adolescence" (me oleme noor rahvus/ühiskond). Rassilises segatuses tema meelest ameerika rahvuse potensiaal. Ameerika loob nooruse eeskuju. Popkultuuri mõiste Ameerikast Euroopasse. Demograafiline plahvatus (baby boom) 194664 Ameerikas ja Euroopas, sõja järel. Ameerikas erilised aspektid. 40% USA elanikest alla 20 aasta vana. 1940 (enne algust) alla viie aastasi vähem kui 11miljonit, 50ndatel 16miljonit, 60ndatel 20miljonit. 20aasta laste arv USAs kahekordistus. Ameerika eksperimentaalühiskond, kujundas maailma ümber, ambitsioonid
Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)
näita mitte busmanide elu, vaid noore filmija romantilisest arusaamast küttijate elust ja kui põnev ja dramaatiline see tema jaoks oli. Rohkem räägib see John Marsallist kui sellest põlisrahvast. Lõuna-Aafrika saatis Johni riigist välja (ei saanud sinna 20 aastat minna). Põhjust täpsemalt ei teatud. Pigem häiris valitsust see, et ta sai busmanidega liiga hästi läbi (õppis keele ära jne). See oli pikka aega mitteaktsepteeritav, kuna nad olid pikka aega rassilises hierarhias kõige madalamal tasemel. Neisse (busmanidesse) suhtutakse tänapäevani suhteliselt halvasti (riigi enamus - bantud). Ameerikasse naastes hakkas tegema filme Ameerikas ja on seal tuntud tegija. Filmis üles Pittsburgh Police Film Series (1969-70) reaalelu jälgiv dokumentaalfilmide seeria politsei tegevusest. Eesmärk oli jäädvustada reaalsed situatsioonid, kuidas politsei tegutseb. Eesmärk oli filmide abil saavutada tõhusam meetod probleemidega tegelemiseks
valimistele registreerunuid, siis presidendivalimiste ajal on see vahe ligikaudu 10%. Joonis 2. Vahe- ja üldvalimistele registreerimine ja hääletamine; 1996-2012. aastatel. Allikas: US Census Bureau, (s.d.) Analüüsides veelgi lähemalt 2012. aasta valimisi, võib välja tuua mitmeid suundumusi. Soolises võrdluses olid pigem aktiivsemad naised (63.7%), kuigi ega mehedki jäänud väga alla (59.7%). Rassilises võrdluses olid kõige aktiivsemad mustanahalised (66.2%), kellele järgnesid napilt valgenahalised (64.1%). Samuti on eraldi välja toodud latiinod, kelle valimisaktiivsus jäi 48% peale. Kõige rohkem on aga muutusi hariduslikus aspektis (vt joonis 3), kus aktiivsus kasvab vastavalt haridustaseme tõusule. Kui keskhariduseta kodanike puhul jääb hääletamises osalemine väga madalaks (38%), siis kõrgharitute puhul kasvab see maksimaalselt isegi rohkem kui poole võrra (81%). Joonis 3
On olemas rahvuslik või ajalooline arusaam sellest, mis on õige ja mis on vale, mis on hea ja mis on halb. Aga USA-s on eri maailma piirkondadest- kultuuridest pärit inimestel täiesti erinev arusaamine maailmast. Ja siinkohal tulebki mängu vahendaja (advokaat), kes peab olema justkui masinaõli, aitama kaasa sellele, et riik toimiks. Harvardi ülikooli majandusprofessor Alberto Alesina väidab, et USA väiksema sotsiaalabi põhjus peitub just nimelt riigi rassilises, kultuurilises ja religioosses mitmekesisuses. Valgetel keskklassi ameeriklastel on lihtsam pidada vaeseid riikliku toetuse saamiseks vähem vääriliseks, kui nad mõtlevad neist kui teistsugustest. On lihtsam ükskõikne olla, kui pidada vaeseid enamasti mustadeks ja latiinodeks. Norras, kus nii rikkad kui ka vaesed on valged, blondid ja pikakasvulised riigikeelt kõnelevad luterlased, on ükskõikne olla aga tunduvalt keerulisem.
annaabi.ee 
