Neokolonialism majanduspoliitiline sõltuvus suurriikidest. Mitteühinemisliikumine NSV liidu ja USA võrdselt süüdimõistmine maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Separatism püüe eralduda indiast. Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Arengumaad. India Rahvuskongress juhtis India iseseisvusvõitlust. Apartheid - rassieralduspoliitika Aafrika Rahvuskongress Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodud poliitiline organisatsioon. Palestiina Vabastusorganisatsioon(PVO) terroriorganisatsioon iisraeli vastu. Caudillo Ladina-Ameerika autoritaarse diktatuuri juht. Hunta sõjaväelaste diktaatorlik valitsus.
USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president
hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus; opopsitsioon vastasrind, vastuseisjad; partokraatia parteide võim; politoloog poliitikateadlane; populist - odavat populaarsust taotlev poliitik; printsiip põhimõte; propaganda poolehoidjaid taotlev selgitustöö; repressioon surveavaldus, mahasurumine; segregatsioon lahutamine, rassieralduspoliitika; stabiilsus püsivus, muutumatus; türann hirmuvalitseja.
Varsti peale Kuuba kriisi sõlmiti leping, kus NSVL, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid maa- alused katsed, kuid see leping tähendas siiski maailmale palju. Ida Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. 1960. 1970. aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule. 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine
Selle tulemusel saavutati kogu läänemaailma selles osas tuntavat edu ja vaesust jäi tõepoolest vähemaks, seda eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Kodanikuõiguste seadus (1964) Kelas osariiklikel valitsustel ja kohalikel omavalitsustel, avalikel asutustel, töölisühingutel ja osariigivahelistel äriühingutel inimesi rassi või rahvuse tõttu diskrimineerida. Samuti andis seadus USA peaprokurörile õiguse algatada kohtuasju rassieralduspoliitika lõpetamiseks koolides ja lubas föderaalvalitsusel katkestada diskrimineerivate ettevõtete või osariikide riiklik rahastamine ja jäädvustada hääletusõiguste rikkumised. See silmapaistva tähtsusega õigusakt aitas suuresti kaasa meie varasemate eksimuste heastamisele ja USA saamisele üleilmseks vabaduse ja võrdsuse etaloniks. USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus
Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas Hunta - sõjaväelaste diktaatorlik valitsus HIINA 1949a.-Hiina RV loomine->KP esimees M.Zedong->Uus valitsuse tegevusplaan, sotsialismi kiire ehitamine. 1958a.-Suur hüpe->EESMÄRK-kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga->
seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? 3. Kuidas käitus NSV Liit pärast sõda Ida-Euroopas? Millised olid Berliini blokaadi põjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür? 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood? Kuidas muutusid ida-lääne suhted? 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine). 10. Kuidas muutus Jaapani valitsemine pärast II maailmasõda? Millised tegurid on mõjutanud Jaapani majanduse arengut
toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940.aastate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata
Musta rassi üleoleku tõenditena soovitakse näha negriidide tugevat kehaehitust või ka seda, et mitmete teadlaste arvates sai inimelu alguse just Aafrikas. USA- s on sõjakas must rassism seostunud islami lahuga mustad muhameedlased. Selle õpetuse järgijad rõhutavad, et esimesena lõi Jumal mustad, kelle hulka kuulub nende arvates ka kollane rass. Nüüdisajani võib teravaid rassivastuolusid näha Lõuna- Aafrika Vabariigis, kus mustade ja valgete suhteid on pingestanud pikaajaline rassieralduspoliitika, mille lõpetamise järel valge vähemus - enamikus hollandlaste järeltulijad afrikanderid ehk buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna. Rassidevahelisi hõõrumisi esineb aga palju laiemal alal. Nii näiteks olid Hiinas Nankingi linnas ulatuslikud rassirahutused 1987 - 1988. aastal. Alguse sai asi sellest, et ühel peol üritas mustanahaline välisüliõpilane tantsida hiinlannaga. Viimasel ajal on süüdistatud sageli idaeurooplasi, sealhulgas ka eestlasi, rassismis.
annaabi.ee 
