3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid... Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid
Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise teguria ____________________________ 58. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane _____________________ 59. Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? _________ 60. Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks (tavaliselt üksikute sõnade
on Renzulli järgi laiem mõiste? sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega Andekus on laiem mõiste kui loomingulisus 57. Mida mõistetakse Võgotski järgi potentsiaalse arengu 41. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus Ideede originaalsus õpilane täiskasvanu, õpetaja juuresolekul saab hakkama kasulikkus teistele 58. Kes kursuse käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise 42
ülikooli uuringu põhjal). Teised uuringud näitavad, et paljud professioonalased mängurid suudavad teha otsuseid ning nende järgi ka tegutseda, nad suudavad keskenduda kuuele asjale korraga ilma segadusse sattumata aga keskpärane inimene suudab korraga keskenduda ainult neljale asjale. Videomängud suurendavad lapse eneskindlust ja eneseväärikust. Paljudes mängudes on võimalik muuta mängu raskusastet. Kui mängu mängida kõige kergemal raskusastmel siis pideval harjutamisel mänguri oskused arenevad ning ta muutub enesekindlamaks käsitledes aina keerulisemaid probleeme. Kuna läbikukkumise võimalus on väiksem siis mängur ei karda vigade tegemist, ta võtab ette rohkem riske ja avastab rohkem, sellist suhtumist on võimalik üle kanda reaalsesse ellu (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of- video-games; 23.03.2012).
lisakursused, aga ka mistahes muud õpilaste soovide ja kooli võimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest ja golfist, lõpetades eksootiliste keelte õppimisega. Soomes on gümnaasiumiõpilastel küllaltki suur valikuvabadus, ainult 60-65% õppekavast on kohustuslik. See arvestab õpilaste individuaalseid võimeid, õpilased koostavad endale ise programmi. Noored saavad vastavalt oma võimetele ja huvidele valida, milliseid aineid, mis mahus ja raskusastmel nad omandavad. See suurendab õpilaste vastutust ning võimaldab saada võimetekohane haridus. 1999. aastal mindi Soomes üle klassideta õppele. See tähendab, et õpilased ei õppi klassides, vaid on jaotatud õppegruppidesse vastavalt oma tasemele erinevates õppeainetes. Gümnaasiumi õppekava kestab kolm aastat, kuid õpilased võivad selle läbida ka kahe või nelja aastaga. Kui õpilane on läbinud nõutud arvu kursuseid, saab ta koolilõputunnistuse, millega võib edasi õppima
Need kogemused muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad meile suurema kontrolli ümbritseva keskkonna üle. 11. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõju arengus. 12. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane tegutseb või õpib iseseisvalt oma võimekuse piiril. 13. Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? Piaget pidas mõtlemist (st kognitiivsete skeemide kujunemist) vaimse arengu seisukohalt olulisemaks kui keelekasutust (st verbaalseid skeeme) ning arvas keelt pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisest. 14
Kuid abiõppe emakeeletunnil on siiski mõned iseärasused: *Erineb töövõtete valik: abiõppes on eelneva ja järgneva töövõite raskusastme erinevus väiksem, algoritmid on konkreetsemad ("samme" harilikult rohkem), vähem kasutatakse iseseisvat tööd ja teoreetilist analüüsi. *Töövõtete kestus on abiõppes üldjuhul lühem, õpetaja osalemine õpilaste töös diferentseeritum ja kaalukam (õpilased töötavad erineval raskusastmel). *Uue materjali maht (keeleprobleem, lugemistekst) on väiksem. *Keeleõpetuses on ülekaalus kombineeritud tunnid. Ei lisata uusi teadmisi (sh. reegleid), eelneva tunniga võrreldes tõuseb vähesel määral raskusaste. Emakeeletunni eesmärgiseade: Tunni eesmärk kajastab õpilaste peamisi õpitoiminguid tunnis ja eeldatavat oskust ning teadmiste taset. Tegelikult osutub eesmärgiseade teoreetiliselt ja praktiliselt äärmiselt keerukaks
Vastates küsimusele "Mitu?" õpivad lapsed loendama eraldi asetsevaid esemeid, esemeid, mis on omavahel ühendatud ketikeseks/keeks (laps saab neid loendamisel küll puudutada, kuid ei saa kõrvale nihutada või kätte võtta), loendavad esemete kujutisi piltidel, tabelites (saab küll loendatavaid esemeid puudutada, kui ei saa liigutada või kätte võtta). Loendamine järgneval kahel raskusastmel on juba tunduvalt raskem. Algul õpivad lapsed ühekaupa juurde loendama, seejärel ka äraloendama. Kui see oskus on omandatud, siis hakatakse loendama ka võrdsete arvgruppide kaupa - 2, 3, 4, 5-kaupa. Loendamine kahanevas järjekorras on õpilastele raske, seetõttu tuleb seda teha algul toetudes konkreetsetele esemetele, mida laps saaks võtta kätte ja kõrvale tõsta. Näiteks: "Loenda, mitu pliiatsit siin on?". Õpilane loendas, ütleb: "Siin on 5 pliiatsit"
annaabi.ee 
