mustjaspruunini.Kasut. värvipigmendina. seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites. *FeCl3-raud(III)kloriid-tume kristalne aine, väga hügrokoopne- * Fe3O4-must raua maak-samuti magnetilise omadusega. sellega töödeltakse nt. vask-trükiplaate elektroonsete skeemide *Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. valmistamisel. *FeSO4- raud(II)sulfaat-roheka värvusega (raudvitriol)- 12. Raskmetalli ühendid ja keskkonna saastumine nendega. *Elavhõbe; kaadium; plii ja antimoni kahjustavad elusorganisme väikese koguse puhul juba.Võib tekkida ka pikaajaline mürgitus. *Ohtlike jäätmeid ei tohi visata prügimäele, kuna vihmaveega kanduvad ohtlikud ained prügimäelt laiali ümbritsevasse pinassesse, veekogudesse ja põhjavette.Lõpptulemusena jõuavad nad taimede või loomade vahendusel inimeste toidulauale, põhjustades kahjustavat mõju tervisele.
Koos liimainega sisaldab kondijahu umbes 6% vett, 33% orgaanilist ainet, 35% lämmastikku, 1520% fosforhapendit, 0,2% kaaliumi ja 30% lupja. Kondijahu kuulub raskesti lahustuvate fosforväetiste hulka, sobib kergele mullale ning pika kasvuajaga taimedele. Palju fosforit sisaldab ka kohvipaks, kalaluud. Väetiste saastav toime Väetamisel võivad saastada mulda raskmetallidega ainult need väetised, milles on üht või teist raskmetalli rohkem kui mullas. Mullast elavhõbedarikkamateks on lämmastikväetised ja fosforväetised. Kuigi fosforväetised sisaldavad rohkelt elavhõbedat, soovitatakse siiki põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised vähendavad ohtlike raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Fosforväetised aga
Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19
ettekasvatatud istikuid istutades. Eeluuendus on järelkasv. Primaarsete liikide seemikud võivad säiluda pikka aega ka vana metsa varjus, moodustades nn. eeluuenduse. Need puud juba kasvavad, kui häil tekib, omades seega olulist eelist sekundaarsete puuliikide ees, kelle seemned saavad häilu tekkimisel alles idanema hakata. 41. Mis on fütoremediatsioon? Esitage näide. Fütoremediatsioon kasutab resistentseid taimeliike ja sorte reostunud muldade (raskmetalli reostus, reostus orgaaniliste ainetega) ja vee taastamisel. Selline taimeliik suudab reostunud keskkonnas ellu jääda, absorbeerib saasteainet juurtesse, isegi juhul, kui antud aine on mullas suhteliselt vähe kättesaadavas vormis; transpordib saasteaine juurtest maapealsetesse osadesse, mida saab siis lõigata ja eemaldada; on kiire kasvuga, et eemaldatav saasteaine kogus oleks võimalikult suur. Abi on ka GM taimedel. Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et
liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid -Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi. põldrõigas Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. põld-varsapõlv On suhteliselt mürgikindel ja levib seetõttu herbitsiididega mürgitatud raudteedel. pihkane ristirohi Tavaline umbrohi lubjarikastel põldudel. põldsinep Eelistab kasvada nisupõllul. äiakas -Selgroogsete põliselustikust säiluvad linnaaladel eelkõige: Väiksemad linnud
8 II VÄETISED REOVEEPUHASTUSSETTED Reovesi pumbatakse basseinidesse, kuhu settib aktiivmuda, mis on kasutatav peale kompostimist. Reoveepuhastussetted sisaldavad lisaks toiteelementidele ka ohtlikke raskmetalle. Raskmetallidel on kombeks kuhjuda, mistõttu ei ole soovitatav reoveepuhastussetteid kasutada pidevalt samal mullal. Setetega väetamist reguleerivad raskmetallikoormused (normid), s.o. ühe või teise raskmetalli kogused, mida võib aastas ühele hektarile viia. Rv.-setted ei ole soovitatavad köögiviljaaia väetamiseks, küll aga haljasaladele. HALJASVÄETISED Haljasväetis on kõik roheline materjal (ristik, lupiin), mis mullaviljakuse tõstmiseks mulda küntakse. St. haljasmassi ei koristata, vaid lastakse sel kasvada ning küntakse sügisel mulda. Haljasväetiseks kasvatatakse tugeva- ja kiirekasvulisi taimi (liblikõielisi: mesikas, lupiin). Need annavad palju haljasmassi
Nikkel 300 Plii 750 Tsink 2500 Elavhõbe 16 Kroom 1000 Kasutamine on keelatud muldadel • Kus ühe või mitme raskmetalli sisaldus ületab kehtestatud piirväärtuse • Kus mulla pH≤5 • Mis on liigniisked või üleujutatud • Mis on külmunud, või lumega kaetud • Maa-aladel kus mulla pH≤6, võib kasutada ainult lubjaga stabiliseeritud setet. Saastumise vältimiseks peavad väetisenormid olema optimaalsed ega või avaldada negatiivset mõju ökosüsteemile. Seetõttu on hakatud rakendama väetisnormi ökoloogilist piiri – see on
pakendist imbub lisandeid. Puhtust võib määratleda põhiaine või lisandite kaudu. Puhtust saab iseloomustada füüsikaliste omaduste abil (tihedus, sulamistemperatuur, murdumisnäitaja), intrumentaalmeetodite abil (kromatograafia, spektroskoopia). Puhtust on raske määratleda, sest oluline on puhtus igal konreetsel juhul eraldi mingi lisand võib olla olenevalt asjaoludest kas väga oluline või täiesti ebaoluline antud analüüsi seisukohalt. Nt raskmetalli jälgede määramisel NaOH-ga peab NaOH olema väga puhas raskmetallide osas, samas nt 5% Na2CO3 sisaldus ei ole oluline. Samas nt happe-aluse tiitrimisel võib NaOH sisaldada raskmetalle, kuid naatriumkarbonaadi sisaldus peab olema võimalikult madal )alla 0.1%). Seega puhtust tuleb määrata konkreetse rakenduse seisukohalt. Puhtuse kohta on erinevaid standardeid, ACS, ISO, ASTM, tootjate klassifikatsioonid, ühtset süsteemi pole.
Avastatud 1932, puhtal kujul eraldatud 1933, toodang praegu mõnituhat tonni aastas 4) Vesinikperoksiid H2O2 rahvapäraselt vesinikülihapend (vananenud nimetus) tähtsuselt teine vesiniku hapnikuühend hapnikuaatomid seotud teineteisega mittepolaarse kovalentse sidemega H : O : : O: H Puhas H2O2 on suhteliselt stabiilne (20C juures laguneb vaid ca 0,5% aastas); lagunem. kiireneb järsult raskmetalli-ioonide, leelise (ka klaasist eralduva) jmt. ainete toimel, t tõusul, valguse toimel. Lagunemine võib toimuda plahvatusega; väga tugev oksüdeerija: 2KI + H2O2 → I2 + 2KOH Nõrga happe omadustega (soolad: peroksiidid) Tööstuslikult toodetakse peamiselt (80%) teatud orgaanilise auto-oksüdatsioonireaktsiooni tulemusena (mitte nii, nagu õpikus selgitatud) Laboris saadakse mõnikord : BaO2 + H2SO4 = BaSO4 + H2O2 (ei teki puhtal kujul, saab kontsentreerida alarõhul)
annaabi.ee 
