Loomad : lihaveised, piimalehmad, kanad, mesilased, muul, kitsed, hobused, lambad Suurbritannia Põllukultuurid : nisu, raps, kartul, oder, suhkrupeet, kaer, uba, porgand Loomad: lihaveised, piimalehmad, sead, lambad, kanad, kalkunid, hobused, kitsed a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Sest nende riikide kliima on sobilik just nendele taimedele. Kohv, kakao jms tahavad soojemat kliimat, aga nisu,rapsile on sobilik parasvöötme kliima. Loomadele ei ole kliima nii oluline, seega kasvatatakse peamiselt samu loomi. v.a mesilased, kellele sobib soojem kliima. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jne? Soojematel aladel kasvatatakse seda, mida saab seal kasvatada, mis kasvab hästi ja külmematel aladel kasvatatakse seda, mis nii palju soojust ei vaja. Samauti sõltub mullast, sest mõned kultuurid tahavad rohkem toiteaineid ja teised vähem.
moodustamisest. Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede
kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1 · Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28. mail maakirbu vastu ja 26. juunil hiilamardika vastu). Katsete korraldamise tingimused · Ilmastikutingimused · Mullastikutingimused Mullastikutingimused · Mullaliigiks on kahkjas muld LP Kvaliteedinõuded tarnitavale rapsile · Baasilineõlisisaldus40%, juurde-võimahaarvestus1,5% iga1% õlisisaldusekohta1,5% baasilisest; · Lubatudmax. lisandeid3%, baasiline2%, juurde-võimahaarvestus1% iga1% võõrlisanditesisalduseerinevusekohtabaasilisest; · Lubatudniiskusesisaldus6 -9%, soovitav7,5%; · Klorofüllisisaldusalla30 mg/kg; · Glükosinolaatidesisaldusmax. 25mmol/kg; · VabaderasvhapetesisaldusFFA max 2%;
kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust · Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda · Kartul on heaks eelkultuuriks peaaegu kõigitedel kultuuridele ning talub hästi ka iseendale järgnevust 2
U3uf7vmSxGQ Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid. Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine. Kündmisega viiakse sügavamatesse
juhtimiseks, ei anna see informatsiooni toote mõjude kohta, mis on ettevõtte välised. Väljaspool ettevõtte vahetut tegevust jäävaid mõjusid nimetatakse välismõjudeks. Välismõjud jaotatakse ühiskonna seisukohalt neljaks:1 1. Mõjud ümbritsevale looduskeskkonnale 2. Mõju inimese tervisele 3. Mõju GMO-vabale põllumajandusele 4. Mõju riigi majandusele Referaadis keskendun herbatsiidiresistentsele rapsile ning selle mõjule looduskeskkonnale ja seda tarbiva inimese tervisele. 2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale Kuigi muundkultuuride intensiivne kasvatustehnoloogia annab võõrliikide- ning umbrohtudevaba saagi, vähendab see looduslikku mitmekesisust põldudel. Samuti ütlevad teadlased, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist, mis viib uute mikroorganismide ja viiruste tekkimiseni.
tüsedusest. Sügavkünnile reageerivad positiivselt peaaegu kõik kultuurid. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et künnisügavuse suurendamine ühe sentimeetri võrra nõuab 5...7% enam energiat. Sageli aga saagitõus kulutatud energiat ei kompenseeri. Künnisügavus sõltub ka kasvatatavast kultuurist. Rühvelviljad vajavad 25... 30 cm sügavkündi. Teraviljad on künnisügavuse suhtes vähemnõudlikud. Rühvelviljadele (ka rapsile-rüpsile) järgnevate suviteraviljade eel tuleks künda 18...20 cm sügavuselt. Põldheinapõllud (ka söödipõllud), millele järgneb teravili, tuleks künda 20...25 cm sügavuselt. Künni sügavusel on määrav tähtsus ka umbrohutõrje seisukohalt. Mida sügavam on künd, seda tõhusam on umbrohutõrje, sest paljud umbrohuseemned (harilik orashein, põld-piimohakas, põldohakas, kõrvikud, põldmünt jt) ei suuda nii sügavalt enam tärgata. Seepärast tuleks umbrohtunud põllud künda 25..
Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik) Lina (kuivlaiksus) Peet (peedinematoodid) Hernes (valgemädanik) Kartuli, herne, lina järel jätta vahet üks aasta, peedi puhul kaks aastat. Kui me neid järjestusi ei arvesta, siis ei pruugi terve saak hävida, vaid saagikus võib langeda. Soovituslik! Eelviljad linale sobivuse järjekorras: Talirukis, talinisu, kaer, oder, suvinisu Kui eelviljaks on rohumaa ja tegemist on väheviljaka mullaga (3-4 t/ha heina), siis võib lina külvata
moodustamisest. Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede
annaabi.ee 
