HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0
õlid. Rasvade molekulid on mittepolaarsed. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga Õlid Rapsiõli pressitakse rapsi (Brassica napus) seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil. Kõrvalsaaduseks on rapsikook, mida kasutatakse loomasöödana. Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Seadus Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel
1 14.6 15.7 Nisukliid 86 11.2 11.5 16.7 Rukkikliid 86 10.8 12 16 Söödahernes 86 13.7 15.5 25 Vikk 86 13.8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24 Rapsikook 90 13.4 14.7 34.2 Rapsisrott 90 11.7 12.1 38.2 Linakook 90 14.4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38 Puuvillasrott 90 10.3 9.3 42
Seemnete vastuvõtt Säilitamine +5 ºC, niiskus mitte üle 8% Sõelumine Eelsoojendus kuuma õhuga +40 ºC Muljumine (seemnete purustamine) Pressimine +40...+50 ºC. Saadakse toorõli ja rapsikook. Toorõli setitamine. Eraldatakse settega jääkõli. Toorõli filtreerimine +32...+40 ºC. Eraldatakse tahked jäägid Külmpressitud õli 6 5. TOIDUÕLIDE JA MARGARIINI TEHNOLOOGIA
Söödahernes 1,24 197 1,6 4,3 1 160 Segavili: 25 % kaunvilja 1,10 111 1,2 3,5 0 103 50 % kaunvilja 1,14 140 1,3 3,8 0 122 Nisukliid 0,77 110 1,2 8,6 3 143 Sojasrott 1,13 387 2,3 6,1 0 342 Rapsikook 1,06 272 6,1 9,9 0 291 Tabel 2. Lehma söödaratsioon, milles jõusöödaks on ainuüksi odrajahu Seeduv Söödad kg sü proteiin g Põldhein 6 3,1 324
koostisega sööt. Sellist sööta on mahetingimusi arvestades väga raske koostada. Pärast põrsaste võõrutamist ei tohi vähemalt nädal aega sööta vahetada, hiljem võib piimasöödad ratsioonis järk-järgult asendada täielikult taimsete proteiinisöötadega. Meil kasvatavadest proteiini söödadest võiks kasutada hernest, põlduba või vikki, rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul võimalik teha ka talus kohapeal. Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid. Tavapärase teraviljaratsiooni korral jääb sigadel katmata A-,D- ja E-vitamiini tarve.
GJ/t MWh/t Okaspuu (kuusk) 20,2 5,61 18,8 5,22 Lehtpuu (pöök, tamm) 19,8 5,50 18,4 5,11 Paju (energiavõsa) 19,7 5,47 18,4 5,11 Viljapõhk 18,5 5,14 17,2 4,78 Hein 18,4 5,11 17,1 4,75 Rapsikook 21,8 6,06 20,0 5,56 Allikas: M. Kaltschmitt, H. Hartmann, Energie aus Biomasse, Springer 2001. S agedamini kasutatavad biomassi ühikute vahelised üleminekutegurid 1 PJ = 0,278 TWh = 0,024 Mtoe = 139 000 tm (m3) puitu = 5 900 ha SRC*, 1 TWh = 3,6 PJ = 0,086 Mtoe = 500 000 tm (m3) puitu = 21 400 ha SRC, 1 Mtoe = 41,868 PJ = 11,63 TWh = 5,8 mln tm (Mm3) puitu = 248 500 ha SRC,
toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid, mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70% ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s .Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) 9. Lammaste karjatamine
proteiini sisalduse puhul toodavad uted vähem piima ja kaotavad rohkem kehamassi · Vatsa võtavad mäletsejalistel seedimisest osa mikroorganismid , mis lõhustavad tselluloosi, tärklist, suhkruid. Viimasel ajal leitud, et piimatoodangu suurendamiseks vajalik anda rohkem proteiini kui mikroorganismidele vaja. Et seda teha sööta proteiini, mis läbib vatsa ja lõhustuks peensooles. Ideaalseks söödaks kalajahu, mis 70 % ulatuses läbib vatsa või rapsikook (55 % lõhustub vatsas). Järelikult imetavatele uttede ideaalseks söödaks teraviljajahu, millesse segatud kalajahu (ka sojajahu, linaseemned, mineraalid ja vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s.Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus)
Seega oli J. Borina toodud asjaoludel kannatanule kuuluva ehk võõra asja otsene valdaja. Müües puhvetikapi edasi kolmandale isikule, manifesteeris J. Borina sellega enda omastamistahtlust ja realiseeris KarS § 201 lg 1 koosseisu. Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2015.a. kriminaalasi 1-14-2526/144 Ringkonnakohtu hinnangul läheb süüdistuse käsitlus, mille kohaselt kuulusid rapsiseemnest pressitud toorõli ja rapsikook Letofinile kui rapsiseemne omanikule, vastuollu asjaõiguse määratletuse põhimõttega. Määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõtte järgi saab asjaõiguslik omand tekkida ainult ühele asjale. See eeldab, et omandatav asi on individualiseeritud. Nii on Riigikohus nentinud, et vilja kui asendatava ja liigitunnustega asja puhul ei saa omandi üleminekust rääkida enne selle omandaja jaoks eraldamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9
jõusööta päevas · Imetava ute söötmine · Jõusööt peab sisaldama 16 % toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) · Vaid teraviljadega saab 11-12% proteiini sisalduse · Järelikult selleks perioodiks peaks ratsiooni lisama energia-ja proteiinirikkamaid söötasid, mis ei lõhustuks vatsas ja mille proteiin imenduks peensooles · Sellisteks söötadeks on kuumpressitud koogid (rapsikook, linakook). Neid aga mahesöötadena ei ole võtta. · Proteiini sisalduse tõstmiseks sobib hernejahu söötmine · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Põhjus: · Kaltsiumi ainevahetushaigus, mida soodustavad liigselt kaltsiumi sisaldavate söödaratsioonide kasutamine tiinusperioodil. Kui söödetakse uttesid madala kaltsiumi sisaldusega ratsioonidega tekib utel negatiivne kaltsiumi bilanss ja see puudus kutsub
annaabi.ee 
