ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada. KULTUURILOOLINE TAUST Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga mitmekesine – siin on segunenud maa- ja linnakultuur, pärimus- ja massikultuur, erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline mitmekesisus. Puudub omakultuuri kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide – Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi ja Vändra kihelkonnad – kogumik, kus on igast kandist midagi. Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas
3.2.4 Asustus Tallinn, Keila, Paldiski, Saue, Rapla, Maardu, Kehra. Suuremad maa- asulad kirdeosas: Kolga, Kiiu, Kuusalu, Kostivere, Jüri, Aruküla, Kiili, Raasiku, Saku. Loodeosas: Prillimäe, Kohila, Kiisa, Saku, Vasalemma, Rummu, Harku, Tabasalu, Vääna. Kaguosas: Juuru, Järvakandi, Märjamaa, Kuimetsa, Kaiu, Hagudi, Kaeva. Kaitsealasid 5,4% : Jalase, Pakri saared, Rebala muinsuskaitsealad. Maastikurajoon kuulub Harju- ja Raplamaale. Raplamaa Aruküla 9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest.
Ka tugevate kihelkonnakeskuste (Keava, Loone, Varbola) ja rahvarohkete külade (Kabala jt.) olemasolu on selle kinnituseks. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata seda tõendab arheoloogiliste leidude vähesus. Juba 13.sajandist on teateid Harjumaa, Rävala, Läänemaa ja Saaremaa tihedast koostööst. Aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale Raikküla kärajatele. Pärast Eesti vallutamist Rapla maakonna alad jagati: Harjumaa taanlastele, Läänemaa SaareLääne piiskopile ja Alempois Liivi Ordule. Moodustati kirikukihelkonnad Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad. 1343.aasta Jüriöö ülestõus eestlaste viimane suur vastuhakk võõrvõimule algas just praegusel Raplamaal (LõunaHarju)
ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 14
poolt võimalused ehk anti ratas ja ka varustus sulle kasutamiseks. ENSV-s oli rahaliselt rohkem võimalusi motokrossiga tegelemiseks, kuna siis toetasid klubid algusest peale sõitjaid, aga tänapäeval tuleb end kõigepealt ise tõestada, et keegi üldse sooviks sportlast sponsoreerida ja sellesse alasse investeerida. Raplamaal hakati motospordiga tegelema hiljem kui suuremates linnades. Raplamaale tekkisid kaks suuremat motospordikeskust Järvakandisse ja Kuimetsa. Järvakandi klubi kasvas kiiresti ja sealt tuli kiireid ja tugevaid sõitjaid, kes viisid selle klubi ligi 20 aastat hiljem üheks Eesti tugevaimaks omasuguste seas. See klubi suutis domineerida 10 aastat ja mõnelt võistluselt võita kõik võimalikud kohad, jättes teised klubid tühjade kätega. Kuimetsa ümbruses on enamasti tegeletud
ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi 14 sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 15
Mõned Harjumaa ja seejärel ka Raplamaa ettevõtted muutusid Tallinna firmade osakondadeks, said Tallinnast investeeringuid, ideid ja ülesandeid, valmistades toodangut, mida Tallinnas endas oli ebamugav teha. Teised käitised jäid küll iseseisvateks, aga nende juhtkond pärines harilikult Tallinnast, kasutas igapäevaselt oma Tallinna tutvusi ja seal ringlevaid ideid, palkas ka Tallinnas elavaid oskustöölisi. Üsna mitmeid uusi käitisi rajati Harju- või Raplamaale ainult sellepärast, et nende loomulikus asukohas Tallinnas olid krundid liiga kitsad, kallid või leidus muid ebamugavusi. Kõigi nende mehhanismide kaudu kasvas üha rohkem Harju- ja Raplamaa asulaid Tallinnaga kokku ühiselt talitlevaks tervikuks linnastuks. Esialgu puudutas see küll ainult suuremaid raudteeäärseid asulaid. Ent hiljem, eriti selgesti peale Eesti
väiksemad asulad, kust inimesed iga päev Tallinna tööle või äriasjus sõidavad, kus on paljude tallinlaste elamud või suvilad. EMORi 2000. aasta alguses tehtud küsitlusest selgub, et Tallinnas käib iga päev tööl 38% töötavatest harjumaalastest ehk kokku üle 20 000 inimese; iga viies harjulane ostab Tallinnast igapäevaseid tarbekaupu, suuremad ostud teeb Tallinnas aga koguni kolmveerand harjulasi. Aga Tallinna linnastu ulatub ka Raplamaale ja vähesel määral Läänemaale ja Lääne-Virumaalegi. Tallinna linnastu tähtsus Eesti jaoks on niivõrd valdav, et vahel räägitakse Eestist juba kui linnriigist. Esialgu on see siiski liialdus. Eesti asulastiku teisel tasemel asub Tartu. Tartu umbes 100 000 elanikuga on tegelikult äpardunud pealinn. Veel XIX sajandil oli ta just põlisrahvastiku peamine kultuuri- ja ärikeskus, seal paiknesid mitmed kogu Lõuna-Eesti jaoks tähtsad haldusasutused
annaabi.ee 
