vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS
biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks.
Ja seda just ajal, mil valitsevad tugevad tuuled. Abrasioonirannik ja akumulatsioonirannik Põhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sõltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanõlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jõuab rannajooneni oma täies jõus paiskudes vastu rannanõlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus põhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks. Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanõlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud. Aktiivne rand - sellel toimuvad keskmise veeseisu ajal aktiivsed protsessid kulutus, kuhje ja
gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Seda nim pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvendamine. Selline protsess on
6.3 Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on Aluspinnale omab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mille mõju oleneb vee tuule tekitatud lainetus, mis mõnikord tekivad ka maavärinate, vulkanismi ning hulgast ja voolukiirusest ning sängi kujust ja setetest. Jämedama materjali inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub veealuse rannanõlva veeretab vesi mööda sängi põhja, suuremosa setteid kantakse hõljumina. reljeefist. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul ka edasi Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kanda. Mäestikujõed langevad kiire vooluga, kandes põhjast kaasa palju setteid- lähedale suure energiaga
madalmeres Pinnal on ellipsi teljed võrdsed ja veeosakese trajektoor on ringjoon, Põhjas aga võrdub ellipsi vertikaaltelg nulliga ning veeosake võngub paralleelselt merepõhjaga edasi-tagasi. Lainete difraktsioon Lainete peegeldumine rannajoone “katkemine” toimub eelkõige sügava järsu seina mõjub kui sekundaarne kujulisel rannikul (sh vesiehitised) laineallikas lauge rannanõlva korral laineharjad Difraktsioon – laine paindumine pigem murduvad ja laineenergia tõkke taha muundub turbulentsiks Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest Soliton – püsivastruktuuriline üksiklaine Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest võib moodustuda hoopis muus suunas leviv ohtlikult järsk laine. Solitonid Madalas vees tuleb solitonilaadseid laineid
laastavad. Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala on lainetus. Lained võivad tekkida nii maavärinate, vulkanismi ja inimtegevuse tagajärjel. Lainete kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltub tuule kiirusest, kestusest ja ruumilisest ulatusest. Enamasti jäävad ookeanilainete pikkused vahemikku 40-400 meetrit ja liiguvad 25- 90 kilomeetrit tunnis. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub eelkõige veealuse rannanõlva reljeefist. Rannikud jaotatakse järsk- ja laugrannikuteks. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad (kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine). Lained purustavad ja kannavad rannajoonelt setteid , mistõttu moodustuvad sinna rannajärsakud. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse,
Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga
Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. · Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. · Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik.
Veevarustuse tarbeks on rajatud uusi ja korrastatud vanu kanaleid. Loode-Eestis on Jõelähtme jõest Salajõeni umbes 80% vooluveesängidest tehislikud, kusjuures mõnes väiksemas tiheda lisajõgede võrguga jõel on tehisvõrgu osatähtsus üle 90%. Iselaadne reljeefi ümberkjundamine on toimunud seal, kus elanikke on palju ja haritavat maad vähe. Seal on mägede nõlvad muudetud terrassilisteks, näiteks Aasia lõunapoolsetes piirkondades. Maismaad on rannanõlva arvelt laiendatud Hollandis, Jaapanis jm. Madalamad mereäärsed alad eraldatakse tammidega ja pumbatakse neist vesi välja. Moodustuvad poldrid, mis püsivad maismaana vaid inimese kaasabil. Hollandis, kus 7 möödunud sajandil hakati arendama maailma võimsaimat vesiehitustehnikat, on nüüdseks ca 40% territooriumist allpool Põhjamere veepinda.
aine suurenenud hulk. See orgaaniline aine annab toitu ranniku filtertoidulistele. Õistaimed produtseerivad orgaanilist ainet, mis sisaldavad lignotselluloosi (kiudained) –see pole loomadele maitsev +ebameeldivad keemilised ühendid. Otseselt kasutatakse toiduks neist vaid 10%, 90% kantakse sügavatele aladele. Detriidiosakesi rikastavad bakterid, lisaks vees lahustunud orgaaniline aine (DOM) väga maitsev palju detritofaage. Rannikukeskkondade geomorfoloogilised iseärasused Rannanõlva kaldenurk võib olla järsk aga ka väike. Laugjas – vesi tungib rannale välja, kaotades oma jõu. Järsunõlvalistel väga suur energia – purustab randa. Maailmamere rannik on väga erinev, sõltudes geoloogilistest protsessidest ja veevoolutugevusest, mis mitmekesistab ökosüsteemi tohutult. Rannikumere soolsus on pisut madalam kui avameres (jõed + sadeveed). Protsessid, mis on seotud mage- ja merevee segunemisega, panevad aluse………….
väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul suurimad muutused – pankade murrutus kõrgematel tasemetel, kõrgete rannavallide teke ning suurte liivakoguste edasikanne piki rannikut. Kaasaegne Eesti rannik on madal. Rannanõlva kallakus varieerub laiades piirides ning mõjutab seega erineval määral ranna morfo-litodünaamikat ning selle arengut. Kaasaegsel rannal algse reljeefi nõlva kallakus ei saavuta sellist kõrgust, mis lubaks eeldada süvaveelise ranniku olemasolu. Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks. Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete
annaabi.ee 
