Kirjatükki on raske jälgida, sest Contrale omane võru murrak ei aita mul luuletusest silmadega üle käia, vaid paneb mõtlema, mida ühe või teise sõnaga mõeldakse. Kui originaal kõrval on, ei ole probleemi. Täiuslikkusest jääb minu jaoks puudu ka lausete suure tähega alustamine, aga ilmselt see pole tähtis kuna kirjavahemärgid puuduvad. LISA 2 Tegemist on tuntud Eesti filmi ,,Siin me oleme" tunnuslauluga, mille ümber tehtud variandist hakkavad silma vaid kaks sõna: mere ja rannaliiv, kuna need on ainsad sõnad, mis pole võru murrakus. Kuna ma tean algupärast lugu, siis pole raske sisust aru saada, kuid inimesele, kes seda esimest korda loeb, valmistaks see kindlasti raskusi. Selle teose puhul üllatas mind see, et kasutatakse kirjavahemärke. LISA 3 Väga hea näide Contrale omasest perverssusest ja fantaasiarikkast mõttelennust. Luuletusel pole mittemingisugust mõtet, kuid väljendab mehe mõttemaailma ja hetkeemotsioone ideaalselt
A) KIIRGUSED Otsene kiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Peegeldunud kiirgus Suurimad neelajad Suurimad peegeldajad Päikese langemisnurk ja soojushulk Seniidis (seniidis) 2 Loodusgeograafia Maret Vihman *järjesta pinnad soojenemise järjekorras: ) must muld, )rannaliiv, )Okasmets, )lehtmets )hall kaljupind B) Osoonikiht, selle paiknemine ja tähtsus C) Kasvuhooneefekt D) Miks ja kus vahetuvad aastaajad? *Aastaajad vahetuvad........................ , sest *millal tõuseb päike idast ja loojub läände *kust tõuseb ja kuhu loojub päike suvel? *kust tõuseb ja kuhu loojub päike talvel? seletus polaarjooned pöörijooned
Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk,
elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad
Kelle ees ma ei pea teesklema kedagi teist, vaid saaksin olla täitsa mina ise.Tahaks, et ta suudleks ja kallistaks mind.Ei sunniks mind tegema asju, mida ma teha ei taha. Kes viitsiks minuga lihtsalt vedeleda ja mitte midagi teha. Kes oleks mulle sõbra eest ja paitaks mu pead ning lohutaks, kui mul kurb meel on.Kes viitsiks minuga jalutamas käia ja päikese tõusu ning loojangut nautida.Sooviks kedagi, kellega saaks suvel mere ääres paljajalu jalutamas käia, kui merevesi ja rannaliiv nii mõnusad soojad on.Sooviks kedagi, kes ehitaks minuga koos liivalossi.Kedagi, kellel on viitsimist ja tahtmist minuga teatris ja kontserditel käia.Kellega on mõnus poolpimedas hubases toas voodis vedeleda ja muusikat kuulata.Tahaks kedagi, kes ütleks mulle, et ta armastab mind ja kellele mina saan samamoodi öelda. Vahel tahaksin karjuda nii kõvasti, et kõik kuuleksid, kui valus mul on. Vahel tahaksin nutta nii hullusti, et kõik näeksid mu punaseid silmi ja aitaksid
ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik.. Mis siis saab kui ta sõnadeta lahkub? Nagu ilm talve tulekul meie armastus jahtub. Üks aasta oodata ehk teine veel järgi
ja lehed langend puudelt. Kõik siiski nii kui olnud ennegi. Mis sest, et väljas hanged ning sõrmed külmast kanged, ta akna alla tee mind jälle viib. Oi-oo! See väike neiu. Refr. :,: Pilved taevast kaovad siis ... :,: 15 Majakene mere ääres Enn Vetemaa / Ülo Vinter Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall. Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav on. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel, vaatad mere poole veel. Ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea ... Mandoliinid öös Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, taas kõnnin mööda rohtunud paiku,
Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valiteb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad
LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ REMNIKU LASTE- JA NOORTELAAGER Remniku Puhkekeskus asub Peipsi järve põhja- · tingimuste loomine erinevate vaba aja rannikul, imeilusa järve liivasel kaldal. Peipsi järv tegevuste korraldamiseks; on üks soojema veega järvi Eestis. Eriliselt peen · sihtsuunitlusega, laste sotsialiseerimise prot- ja puhas rannaliiv on suurepärane paik puhkuseks sessi toetavate programmide korraldamine ja puutumatu loodus inspireerib tegevusteks vabas suvisel koolivaheajal; õhus. Remniku Laste- ja Noortelaager asub Alajõe · laste vaba aja sisustamine, nende silmaringi valla keskusest 8 ja Jõhvist 35 kilomeetri kaugusel, avardamine ja huvi tõstmine sisuka ning on rajatud 80. aastatel ning on sealses piirkonnas aktiivse vaba aja veetmise vastu
majapidamistarvete valmistamiseks ning kergete ehitiste püstitamiseks. On tööstuslik tooraine ehitusplaatide ja paberi tootmiseks. Soodes on pilliroog tähtis turbamoodustaja. Pilliroo risoomist võib teha jahu, kuna seal sisaldub varakevadel ja hilissügisel rohkesti tärklist. PÜSTKASTIK Calamagrostis stricta; stricta sirge, pingul, jäik. Kasvukoht: märjad soised niidud ja puisniidud, siirdesoomännikud, veekogude vesised kaldad, niiske rannaliiv. Püstkastik on mitmeaastane, roomava risoomiga, hõremurusalt kasvav kõrreline. Kõrs kuni 1 m pikk, võrdlemisi jäme, sile, pöörise alt kare, kahe või kolme märgatava sõlmega. Keeleke 1-4 mm pikk, tipus narmastunud. Lehed 2-4 mm laiused, jäigad, 10-20 cm pikkused, karedad. Pööris 10-15 cm pikkune, tihe, roostepunakas või lillakas, lühikeste, püstiste karedate harudega. Pähikud 2,5-3,5 mm pikkused, sirge ohtega. Õitseb juunis, juulis. Paljuneb ka
Quinta das Palmeiras See miniloomaaed ja botaanikaaed asub Linharese mäe nõlval, kus pesitsevad linnud ja haruldaste taimede ala ulatub 5,380m2-ni. Avatud 20.juulist-30.septembrini 10.00-13.00 ja 15.00-17.00, 10.oktoobrist-19.juulini 10.00-18.00. Käsitöökeskus asub linna keskel vana sadama lähedal, kus võid näha käsitöölisi töötamas ja osta käsitöid Madeira saarelt. Mida teha Rand Porto Santol kuuluvad kokku suplus ja kvaliteetne rannaliiv, mis teevad sinu puhkuse mõnusaks lõõgastuseks. Sellel vapustaval rannal käivad tervis ja heaolu käsiäkes. Avastades mere kristalse vee ja raviva toimega liiva, leiad mõnusa puhkuse vaikuses, kogud palju energiat ja entusiasmi - see on see, mida sa vajad, milleks sa siia tulid! Jalutuskäigud Kõndides mööda saart ja avastades selle maastiku, samal ajal nautides selle karget ilu, on hea moodus end lõdvaks lasta ja koguda endasse uut energiat. Porto Santos saad sa nautida lihtsat
annaabi.ee 
