Randaalid ehk ketasäke Töökiirus 12km/h = 3,6 ha/h 1. Randaalimise eesmärk on põldude koorimine. 2. Rohukamara purustamine enne kündi. 3. Mulla künnieelne harimine. 4. Kõnnivagude tasandamine. Randaali töötamise skeem Randaalid liigitatakse veoviisijärgi: 1. Ripprandaalid 2. Järelveetavad ehk haakerandaalid Ühele kettale langeva koorimise järgi liigitatakse randaalid 1. Kergerandaalid ( 15kg) 2. Keskmised randaalid (20-25kg) 3. Rasked randaalid (>25kg) Enamasti kasutatakse raskeid randaale mille ketaste lõbimõõt on 60cm (600mm) Kettad on sakilise servaga (hambalised), et paremini lõigata rohukamarat. Töösügavust muudetakse attaknurga muutmisega.
Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja pindmist mullakihti tihendada, mis vähendab aurustumist, parandab mulla ja seemnete kontakti ning surub kivid mulla sisse. Tänapäeval tehakse seda tihti külviku külge kinnitatud kummist rulliga. Randaal ehk ketasäke on põllumajanduses kasutatav hoburakendi või traktori haakeriist, mida kasutatakse suurte mullakamakate ning murukamara purustamiseks ja põllu künniviilude kobestamiseks. Randaali tööseadised on siledad või sälkudega sfäärilised kettad, mis on kinnitatud võllidele ning pöörlevad . Osadel randaalidel on ka libistid. 8 hõlmaline pöördader. Kultivaator rulliga.
Septembris tehakse sügiskünd, millega kobestatakse mulda ja kaetakse eelvilja jäänused mullaga, mis soodustab veel viimaste lagunemist. Künniga hävitatakse ka tärganud umbrohud ja taimehaigused ning -kahjurid. Kindlasti tuleks hoiduda kõrgetest kokkukünni- ja sügavatest lahku- künnivagudest, mis muudavad nisu kasvu ja terasaagi ebaühtlaseks (Reimets jt, 1986). Künda 18…20 cm sügavuselt (Lepajõe, 1984). Künnil jäänud vaod tuleks juba sügisel randaali või libistiga tasandada (Reimets jt, 1986). 2.3.2. Kevadine harimine Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused. Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja oskuslikult (Reimets jt, 1986). Mullaharimistööd on vaja teha lühikese aja jooksul ja
..8 cm) või keskmist (8...12 cm) töösügavust, arvestades seejuures ka piide või käppade jäljevahet. 4 5. Kultiveerimise kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse töö tegemise õigeaegsust, töösügavust ja selle ühtlust, põllupinna harjalisust ja tasasust, mõnikord ka mulla kobedust ja panklikkust ning umbrohu hävitamise täielikkust. 6. kvaliteetid määramine. 14. Randaali ülesanne, agronõuded ja liigitus. Randaal on kahest (harva kolmest või enamast) teineteise järel liikuvast sektsioonist või reast koosnev ketasriist, mida endisaegadel nimetati ka ketasäkkeks või taldrikäkkeks. Olenevalt olukorrast ja kasutamise eesmärgist on randaalil mitu ülesannet: 1) mulla segamine ja kobestamine, 2) põllupinna tasandamine, 3) väetise segamine mullaga, 4) kamara (künnieelne) purustamine, 5) mättalise künni töötlemine, 6) umbrohu hävitamine.
..15 cm paksuse mullakihiga. Kui randaaliga tükeldatud orasheina risoomid jäävad mingil põhjusel (näiteks randaaliga külvieelne maa ettevalmistamine), mullakihi alla kündmata, siis lastakse risoomi pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik. Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi
Samuti rootorpuisturiga poolrippadrad), seisukohast väga oluline. kombainidel on tootlikkus suurem kui nt klahvpuisturitega Adrahõlm- Mida kitsam on adrahõlm, seda paremini 15. Randaali ketaste suuruse ja kumeruse, ründenurga kombainidel. töödeldakse pinda. mõju mullaharimise kvaliteedile, intensiivsusele, ketaste Mitme peksutrumbliga kombainid peenestavad põhku Vaolainedi- Võimaldab vaos künda laiade rehvidega kulumisele
mulda. Eri firmade masinad erinevad vaid üksik asjade poolest.Ketaste läbimõõt varieerub piirides 43....66 cm.Väikesed kettad töötavad väiksemal töösügavusel, lõigates kamarakihi läbi.Suured kettad töötavad suuremal töösügavusel ja ummistuvad ka vähem kui väikesed. Kettaridade (sektsioonide)vahekaugus on 60...130 cm, mistõttu masina kogupikkus on sellele vastavalt väiksem või suurem.Väiksema pikkusega randaali töösügavus on ühtlasem. Ketaste vannased on raamiga ühendatud kas kummipuhvrite või vedrude vahendusel, Firma Dalbo randaalil on leevendina kasutatud hüdroakut. Vaadeldavad tüürandaalid ei ole siiski üheotstarbelised nagu tüükultivaatorid.randaali tööd piiravad niisked mullaolud ning taimejuurte ja (tüü) põhu rohkus. Oluline on rullrandaali mass, mispuhul suuremal töökiirusel (10-15km/h) töötavad kettad"puhtamalt"ja rullid tihendavad hästi mulda
..25 päeva enne taliviljade külvamist seega augusti alguses. Siis jõuab nendel põldudel teha ka minimaalselt vajalikud tööd. Reeglina vajavad need põllud kündmist 22...25 cm sügavuselt. Künda eelsahkade (mitte nurgalõikuritega) ja tihendusrullidega komplekteeritud atradega. Põldheinakesa harimine sõltub oluliselt sellest, missuguses seisundis on taimik. Nigela rohusaagiga põldu tuleks harima hakata kohe pärast esimese niite koristamist. Kamar purustada randaali või nugaäkkega. Seejärel anda sõnnik ja künda 15...18 cm sügavuselt. Keskmise ja raske lõimisega muldadel võib tekkida korduskünni vajadus. See peaks olema 5...6 cm eelmisest sügavam. Suure rohusaagiga põldu hakatakse harima pärast ädala koristamist. Kamar purustatakse samal viisil kui nigela rohusaagiga põllu puhul. Võib anda sõnnikut ja künda see 15...18 cm sügavusele. Kui sõnnikut ei anta, siis küntakse mõne sentimeetri võrra sügavamalt
tuulega orgaaniline aine. Pindala väike.levinud peamiselt Lõuna Eestis. 11) Kesade harimine taliviljadele Mustkesa harimine algab tavaliselt sügisel. Selleks rakendatakse sügiskündi. Kevadine mullaharimine võib alata äeastamise või libistamisega mulla sobiva harimisküpsuse saabudes. Suur vee aurumine on nii seisma pandud ja välditakse mulla panka kuivamist. Niisugusena jääb kesapõld seisma, kuni umbrohud on tärganud. Järgnev töö on koorimine, kõige sagedamini kasutatakse randaali ja ketaskoorlit. Koorimissügavuseks on soovitatud 5-6cm. Kuid ei ketaskoorel ega randaal suuda tuua pinnale kuigi palju uusi idanemisvõimelisi umbrohuseemneid. Õhuke 5-6 cm koorimine hävitab ainult senised tärganud umbrohud. Ainuõige on koorida hõlmkoorliga agregaadis äketega 8-10cm sügavuselt. Sobivad ka tavalised adrad. Pärast umbrohtude tärkamist antakse kesale sõnnik ja mineraalväetised. Sõnnik küntakse 15-16cm sügavusele. Järgneval perioodil hoitakse põld umbrohupuhas
tihendusrullidega Kui põhu tagastamise variant langeb ära, siis tuleks koorimisel lähtuda umbrohtumuse iseloomust Kõrrekoorimise ülesanded umbrohutõrjel: 1) umbrohuseemnete idanema provotseerimine ja hilisem hävitamine 2) vegetatiivselt paljunevate umbrohtude väljakurnamine ja hilisem hävitamine (vegetatiivsete osade tükeldamine, uute võsude kasvamine varuainete arvelt) järgnema peab künd (soodne ~25 cm sügavuselt) Koorimiseks sobivad nugaäke, randaal, randaali ja rulli põimagregaat ning ka tavalise lausharimise kultivaator. Koorimine toimub kohe peale kultuuri koristamist (koorimine 6 10 cm sügavuselt). Peale seemnete tärkamist (ca 2 3 nädalat) toimub uus koorimine või sügiskünd. Kui jõuame teha teise koorimise, siis esimene 6 8 cm ja teine 8 10 cm sügavuselt. Kui domineerivaks umbrohuks on harilik orashein ning valdavalt on niiske, siis tuleks koorimisriistaks
annaabi.ee 
