suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13. sajandi lõpul asendati linnuse puitehitised kivist ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal
puhttaktikalisil põhjusil,jääb Narva pommitamise iseloomustamiseks vaid üks põhjus:hävitamine kättemaksuks.Sellega taheti näidata oma jõudu ja võimu. Oli 6. märtsi õhtu.Rindel vaikne ja rahilik.Vaevalt oli aga pimenenud,kui ida pool kuuldus tugevat lennukimootori mürinat,mis kuulutas suurema arvu masinate sisselendu.Meiepoolne õhutõrje astus kohe tegevusse,et segi paisata tagala mõne suurema keskuse vastu suunatud lennurivi.Eeldasime rünnakut kas Jõhvile,Rakverele või Tapale.Kiiresti süttisid aga Narva,Olgino ja Peeterristi kohal ,,jõulupuud"ja kohe langesid ka pommid. ,,säraküünalde"asetus näitas,et pommitusobjektideks oli ainult inimtühi Narva ja Tallinna maantee kuni Peeterristini.Üksikute vaheaegadega kestis pommitus kuni hommikuni... Pildid Rüütlirist jagati viite klassi: Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes)
algkoolis alustas Ervin enda kooliteed. Ta oli rahutu hing, kes õppimise asemel soovis hoopis õues ringi lipata. 1944. aasta alguses on rindejoon Narva taga ning Saksa sõjaväe haiglad hõivavad Rakveres kõik koolimajad. Ervin on lõpetanud 1943. aastal 3. algkooli ning asunud õppima Rakvere 1. gümnaasiumi. Kuid õppimine ei suju ja kõik Rakvere koolid koondatakse ühte Tartu tänava koolimajja. Alguses õpitakse mõni tund päevas, kuid peagi jäetakse lapsed koolist koju. Kuna ka Rakverele visati pomme, põgenes Abelite pere Laanemõisa tallu. Seal said nad tuttavaks Kruusementide perega. 1944 jätkab Ervin õppetööd Rakvere keskkoolis, kuid 1947. aasta lõpul jätab Ervin kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja. Hillar Abel on öelnud: ,,See oli Ervini õnn, et Kruusement viis ta Moskvasse
Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere. Peab teadma, mis linnad olid keskajal Eestis, eesti keeles ikka Linna puhul oli kõige olulisem linnaõigus. Sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud välja mõtlema uut linnaõigust, vaid maaisand annetas linnale juba olemasoleva linnaõiguse. Nt Taani kuningas annetas Tallinnale, Rakverele ja Narvale linnaõiguse. Nt Tartu piiskop annetas Riiale linnaõigus. Linna võimuorganiks oli raad. Kui palju oli liimeid, olenes konkreetsest linnast. Maahärrat esindas rae juures esindas linnafoogt. Sageli oli maahärral linnas oma residents, seal aga linnaõigus ei kehtinud, see oli täiesti teine valdus. Toompeal asus nt maahärra residents, Taani kunni ja tema asehaldurite residents. Toompeal ei olnud Tallina rael mingit võimu. Tartus oli reidents Toomemäel. Sageli suhted linna- ja
Fellin - Viljandi 3. Haapsal - Haapsalu 4. Nariva - Narva 5. Alt Pernau- Vana-Pärnu 6. Nau Pernau Uus-Pärnu 7. Reval - Tallinn 8. Weissenstein - Paide 9. Wesenberg Rakvere (Tea linna eesti keeles) Linna puhul oli kõige olulisem LINNAÕIGUS: sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud ise uut välja mõtlema, vaid linnaisa annetas linnale juba mõne olemasoleva. (Nt Taani kungas annestas linnaõiguse Narvale ja Rakverele, Tartu piiskop annetas Tartule Riia linnaõiguse.) Linna võimuorganiks oli RAAD, mille liikmete arv sõltus konkreetsest linnast. Oli nii suuremaid, kui väiksemaid. Rae juures tegutses ka maahärrat esinadav LINNAFOOGT maahärra esindaja rae juures. Sageli oli ka maahärral linnas ka oma residents, kus linnaõigus ei kehtinud. Oli täiesti omaette valdus. (Nt Toompeal asus maahärra residents, Tartus oli Toomemägi.) Linnarael polnud seal mitte mingit võimu. Sageli suhted linna
Nii vastasid enamasti üle 35 aastased inimesed. 65,7 % ehk 23 inimest ei osanud öelda kus Pärt õppis keskoolis. 1 inimene arvas, et Arvo õppis Rakvere Reaalgümnaasiumis. [LISA 15] Arvo Pärdi teoseid oskas nimetada vaid 5 inimest. 4 inimest nimetas filmi jaoks kirjutaud ,,Ukuaru valsi" , üks inimene oskas nimetada Pärdi I ja II sümfooniat. Küsisin, et kuidas on Arvo Pärt mõjutanud Rakveret. Enamasti räägiti, et Arvo Pärt on Rakverele toonud palju kuulsust ning teinud Rakvere linna elanikud uhkeks, et oma muusikalist teekonda just siit alustas. Mõned inimesed ei teadnud, et Arvo Pärt Rakveres on elanud ning ei osanud sellel küsimusele vastata. Eesti kohta olid arvamused suuremalt jaolt samad. Enamus mainis ära, et Arvo Pärt on Eesti maailmas kuulsaks teinud. Öeldi ka, et Pärt on andnud Eestile palju hea muusikat ning, et nende arust on Pärt üks edukamaid eestlasi. Kui
05.01.1919 - formeeriti 6 vabatahtlikest koosnevat armeed. Need said võrreldes teistega parema varustuse. 07.01.1919 - Toimus murrang sõjategevuses. Eestlased asusid vastupealetungile ja haarasid initsiatiivi. 09.01.1919 - Vabastati Tapa. Operatsioon kestis 4 tundi. 10.01.1919 - Vabastati Rakke. Eesti soomusrongidel oli suur tähtsus, sest taganevad venelased ei märganud raudteed lõhkuda. Nõukogude liidu taganemine oli paaniline. 11.01.1919 - Eestlased alustasid pealetungi Rakverele. Enamlased kartsid neid nagu kuradeid. Kõrgemalt poolt anti Venelastele käsk tappa kõik, kes vanglas parasjagu viibivad. 74 õnnestus viimasel momendil põgeneda. Hukati viimasel päeval 52 inimest. Hiljem avastati kolmest ühishauast 82 laipa. Kokku tapeti Lääne-Virumaal 203 inimest. Küüditati 160 ringis. 12.01.1919 - Eestlased vallutasid Rakvere, mille punased olid viimasel minutil tühjaks rüüstanud, nii et elanikud olid näljas. 17.01.1919 - Rindejoon jõudis tagasi Narva juurde.
perifeerne asend Liivimaal. Keskaja linnaõigused moodustasid perekond - ühele maahärrale anti õigus nagu oli ühel teisel linnal. Liivimaal kolm õigusperekonda: Riia õigus, mis oli omakorda kujunenud Ojamaa linnaõigustest ja Hamburgi linnaõigusega modifitseeriti - rakendati Tartus, Pärnus ja...; Taani kuningad andsid oma riigi linnadele Lübecki õiguse - nt Tallinnas, nagu Tallinnas anti õigus ka Rakverele ja Narvale. Sellise skeemiga loodi side linnade vahel - Narva rae peale kaevati Tallinnasse, Tallinna rae peale Lübeckisse. See, mida me keskaegsest Narvast teame, on pärit Tallinnast. Nende õigusideestik ei olnud väga erinev. 1517 kirjutatakse, et Narvas ei ole 20 sakslast. 1530 kirjutatakse, et Narvas elab 30 sakslast ja 150 mittesaksast - u 600 elanikku. Maksunimekirjas oli ainult kodanikud. Perekonda arvutatakse tavaliselt 5 inimesega. 13. ja 14
annaabi.ee 
