Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja vesinikioonid muudavad ph happelises suunas, hapnik aga aluselises suunas. Nende ainete suhtes on organismis refleksogeensed tsoonid, kus paiknevad vastavad tundlikud retseptorid. Üks osa tundlikest retseptoritest (perifeersed) paikneb aordi kaares (sisepinnal) ja teine osa on unearteri hargnemiskohal ja jaguneb kaheks (sisemine (varustab aju verega), väline (varustab verega pead). Nad on tundlikud hapniku
Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide. Taimse päritoluga lipiidid sisaldavad asendamatuid rasvhappeid: alkolineleenhape ja kinoolhape. Seemnetes, pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Asendamatud rasvhappedsisaldavad fosfolipiide. Mineraalainete ja vee ainevahetus Organismis on vett ~70%. See on paigutatud erinevatesse kudedesse. Vesi paikneb ka veresoontes vere koostises, samuti ka rakuvahelises ruumis ja lümfis. Vees on rohkesti erinevate mineraalsoolade ioone ja ka orgaanilisi aineid ja nende ainete osakesed loovad osmootse rõhu ja osmootse rõhu püsivuse hoidmine on üks organismi homöostaasi põhinäitajatest. Osmootse rõhu säilitamisel omavad olulist osa neerud, mille kaudu reguleeritakse vee ja mineraalainete väljutust organismis. Osmootne rõhk sõltub aga söödud toidu mineraalainete sisaldusest, joodud vedeliku kogusest ja jookide koostisest
o Esinevad organismis vabade ioonidena või ühendites o Ca- 99% hammastas, luudes fosfaatidena, vere hüübimisprotsess Vajadus- 800-1300 mg Allikad- piimatooted, lihatooted, kala, imendub peen- ja jämesooles Defitsiit- krambid, liigeste valulisus, pulsi aeglustumine, unehäired Liig- hüperkaltseemia e luude ja kudede kaltsifikatsioon o Na- vereplasmas, rakuvahelises vedelikus, lümfis Vajadus- 1000-2500 mg Allikad- keedusool Defitsiit- ajutine kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasid Liig- jalgade ja näo turse o K- raku sees Vajadus- 1700- 5000 mg Allikad- rosinad, aprikoosid, virsikud, petersell, ploom, banaan, teravili
Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines. Kopsuhingamine alveoolides. Kopsu ventilatsioon kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk. Sisse- ja väljahingatava õhu koostis, %: O2 CO2 N ja teised gaasid Sisse 20,94 0,03 79,03 Välja 16,3 4,0 79,7
VALKUDE KLASSIFIKATSIOON Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. Globulaarsete valkude põhirühmad: Albumiinid ◦ albumiine sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g /L ◦ moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g /L), ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) ◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis transportfunktsioon Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid ◦ Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis püsiv suurus VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 2. Päritolu järgne klassifikatsioon 4
Koostanud M. Kolga Biokeemia Globulaarsete valkude põhirühmad: 1. albumiinid 2. globuliinid 1. Albumiinid - albumiinid sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g / l - moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g / l), · ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) · poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis · peamine funktsioon - transport 2. Globuliinid Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid. Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis püsiv suurus 2. Päritolu järgne klassifikatsioon * loomsed * taimsed * bakteriaalsed
Juurde saab Välja läheb joogiga 1,5 liitrit uriiniga 1,5 liitrit toiduga 0,6-0,9 liitrit higiga 0,4-0,6 liitrit oksüdatsiooniprotsessides 0,3-0,4 liitrit väljahingatava õhuga 0,35-0,5 liitrit C6H12O6 + 6O2 -> CO2 + 6H2O roojaga 0,1-0,15 Organismis on vett u70% (on paigutunud erinevatesse kudedesse). Vesi lisaks kudedele paikneb ka veresoontes, vere koostises, rakuvahelises ruumis ja lümfis. Vees on rohkesti erinevate mineraalsoolade ioone, aga ka orgaanilisi aineid ning need ainete osakesed kehavedelikes loovad osmootse rõhu ja osmootse rõhu püsimise hoidmine on üks organismi homöostaasi põhinäitaja. Osmootse rõhu säilitamisel on väga oluline osa neerudel, mille kaudu reguleeritakse vee ja mineraalainete väljutamist. Osmootne rõhk sõltub söödud toidu mineraalainete sisaldusest, joodud vedeliku kogusest ja jookide koostisest ka
pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja vesinikioonid muudavad ph happelises suunas, hapnik aga aluselises suunas. Nende ainete suhtes on organismis refleksogeensed tsoonid, kus paiknevad vastavad tundlikud retseptorid. Üks osa tundlikest retseptoritest (perifeersed) paikneb aordi kaares (sisepinnal) ja teine osa on unearteri hargnemiskohal ja jaguneb kaheks (sisemine (varustab aju verega), väline (varustab verega pead)
annaabi.ee 
