baktereid , M.Schleiden 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusalt, Ühendab elundite koostisesse rasvkude,veri) enamasti ümbriseb neid palju kuuluvad koed ühtseks rakuvaheainet tervikuks. Täidab katsesüsteemi
elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Paljud seened on kohastunud toituma elusatest organismidest, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Kõik biotroofid aga pole haiguste tekitajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitidest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvahe- seintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku. Seeneniidistik e. mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees või mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu. Seene viljakehad moodustuvad tihedalt kokkupakitud seeneniitidest. Pärmseenel esineb seeneniitidena kasvu kõrval ka pungumine. Seente seas on tavaline nii suguline kui mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt.
kujuga valke (nüosiin kimpudesse 2)võimaldab keha ja aktiin) koondunud rakkudest liigutusi kokkutõmbumine 3)südametegevus 4) Sidekude Rakud üksteisest Rakud erinevatel 1)toitumisül (veri, Kõhr-ja luukude, kaugel või hajusalt ja kudedel erinevate rasvkude, lümf) Rasvkude, veri rakuvahe ainet palju kujudega 2)tugiül (kõhr, ja luukude) 3)ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks Tsütoplasma Tsütplasma-poolvedel rakusisu, milles paikenvad organellid.
Kuju alusel eristatakse: · Kokid e kerabakterid · Kepikesed e pulkbakterid · Spirillid e kruvibakterid · Spiroheedid e keeritsbakterid · Niitjad bakterid · Jätketega bakterid A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku Koloonia bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna. Bakterite tähtsus looduses: · Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid. · Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. · Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. · Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. Bakterite kasutamine biotehnoloogias:
f. hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 7. Milles seisneb vee polaarsus? Elektronid on negatiivse laenguga. Hapnikuaatom tõmbab elektrone enda poole tugevamalt ja saab seetõttu nõrga neg laengu, vesinikuaatomid saavad aga selle tulemusena nõrga pos laengu. 8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) a. vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvahe ruumi b. vesi osaleb keemilistes reaktsioonides c. vesi transpordib aineid (hapnik, toitained) d. vesi tagab raku siserõhu e. vesi reguleerib soojust (palavik, jahutab) f. vesi on vajalik organismide paljunemiseks g. vesi on fotosünteesi lähteaine 9. Mis on süsivesikud, millest nad koosnevad ? Süsivesikud ehk sahhariidid on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas.
t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid
3. tihe korraskiuline sidekude (kõõluskude) - textus connectivus collagenosus compactus irregularis Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest.
rakusiseseks signalisatsiooniks. 11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus? Osteon ehk plinkollus toruluu(embrüonaalne luu) 12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid? Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk
või lihasrühma funktsiooni täielik puudumine), tortikollis (kõõrkael) Täiskasvanud lindude suremus 10-20%, tibudel kõrgem Mesogeenne vorm Depressioon Kaalu langus Muna kvaliteedi ja munevuse langus Äge respiratoorne haigestumine köhaga, kuid ei esine hingeldust Närvinähud kujunevad hiljem Letaalsus ulatub 10% Velogeenne vitserotroopne vorm · Interstitsiaalsete kudede ( rakkude vahel asetsev, vahe-, rakuvahe) ödeem kaelal · Hemorraagiad ja nekroosikolded proventrikulumi-, lihasmao- ja peensoole seinas · Väiksed hemorraagiad teistes siseorganites Velogeenne neurotroopne ja mesogeenne vorm Äge larüngiit ja trahheiit Kongestsioonid (veretung, vere kuhjumine) ja katarraalsed eksudaadid (põletiku korral tekkiv valgurikas vedeliku, rakkude ja rakujäänuste imbumine veresoontest kudedesse või kudede pinnale) Õhukottide paksenemine ja tuhmumine
Üheks karastusperioodiks taimedes on päevapikkus. Karastumist soodustab sügisene ilmastik. Madalad temperatuurid ja päikesepaiste. Pilves ilmaga ja sooja peävaga põhjustab taimede väljavenimist. Taimed võivad ka siis hukkuda, kui nad on sügisel kasvu lõpetanud ja hiljem soojade ilmadega hakkavad kasvama. Taimed võivad hukkuda külmumise, haudumise, vettimise, jääkooriku, külmakergituse ja lumeseene kahjustuse tõttu. Külmatõttu tekivad taime rakuvahe ruumidesse jääkristallid. Ja edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja raku membraanid purunevad. Pärast ülessulamist rikneb kiiresti. Lume all soojas, jätkub intensiivne hingamine, paljunemine. Kulutatakse ära toitainete varud, (ainevahetus jääb seisma suure külma puhul) taim jääb nõrguaks. Kui liiga lopsakas taimik ei lase mullal enne lume tulekut külmuda. Tulemuseks võib olla taimede haudumine. (rooside puhul
annaabi.ee 
