Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud
paljundamine kiiresti tuhandeid kordi. 4. Millest koosnevad valgud? Milline side selles polümeeris on? Milleks meil valke vaja läheb? Valgud koosnevad paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. Selle polümeeris tekib vesinikside. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5. On teada, et aminohapete kokkupanek algab mRNA järjestusest AUG. Sellest edasi loetakse nukleotiide kolmekaupa e koodonite kaupa. On antud mRNA lõik. Leidke ja tõmmake joon alla translatsiooni algus e initsiaatorkoodonile ja stoppkoodonile. Kirjutage valku kodeerivale
Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid inimorganismides. Valkudel on organismis tähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt. hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest,kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lipiidid Estrilise ehitusega biomolekulid,mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad
reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Kõik valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril. Valku tõestatakse lämmastikhappega. (valk muutub kollaseks) 10. Mis tähtsus on valkudel inimorganismis. Osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu. MIS ON SAHHARIIDID, SÜSIVESIKUD, VALGUD. LIIGITUS. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1) (lihtsuhkrud) monosahhariidid. nt GLÜKOOS(viinamarjasuhkur), fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) (liitsuhkrud) polüsahhariidid. nt TÄRKLIS, glükogeen, TSELLULOOS(looduslik kiudaine)
Kui denaturatsiooni põhjustas temperatuur, siis renaturatsiooni ei toimu. 4.) Valgu ülesanded - Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. 5.) Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuum hõlmab umbes 10% raku kogu ruumalast ning sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev geneetiline materjal. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ning edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni
Kofaktor liitensüümides vajalik ehitusosa. Aktivaator regulaatorvalk. Inhibiitor - aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi. 5) Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. biokatalüütiline roll (ensüümid ja fermendid) - juhtida ainevahetust; regulatoorne roll (hormoonid) ehk ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine 6) Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud, valged verelibled. Nt: valged verelibled õgivad viirused, võõrkehad ära. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine
Organismis kasutatakse ATP pidevalt ja seda on vaja koguaeg juurde toota. Seda saame toidus saadavst keemilisest energiast, see toimub rakuhingamise käigus. 10.Erinevate orgaaniliste ainete energiasisaldus, kasutamine energeetilistel eesmärkidel. Süsivesikud: 1g = 4.7 kcal kõige kiiremini kätte saadav energia Valgud: 1g = 4.2 kcal ei kasutata energia saamiseks kuna nad on väga väärtuslikud teistes bioloogilistes protsessides (nt: transpordivad ja salvestavad teisi molekule, vastutavad rakuliikumise eest) Lipiidid: 1g = 9.3 kcal kasutatakse peamiselt energia saamiseks 11.Fotosünteesi tekkimine, organismid, pigmendid, valgus. 3.5 miljardit aastat tagasi, Maakera evulutsiooni käigus. Tsüanobakterid olid esimesed, kes hakkasid fotosünteesima ning tänu eraldunud hapnikule muutus atmosfääri koostis, kuna see reageeris/lagundas mürgiste gaasidega. Tekkis osoonikiht (mis on väga õhuke), mis kaitseb UV kiirguse eest
toituda tervislikult. Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägidValkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvadkatalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist ( valgud: Vikipeedia-http://et.wikipedia.org). Ehkki valgud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana tuleb kõne alla vastupidavustreeningute puhul , mistõttu tuleks valgu tarbimist toiduga suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8
Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järel seotud aminohapetest. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organimis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, trantspordivad ja salvestavad teisi molekule, pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Organism suudab enamiku vajalikest aminohapetest ise produtseerida- neid teatakse kui asendatavaid aminohappeid. Kuid on 9 aminohapet, mis peavad tulema toidust. Neid teatakse kui asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid. Nendeks on lüsiin, metioniin, trüptofaan, fenüülalaniin, leutsiin, isoleutsiin, valiin ja treoniin,
Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. 16. Valkude lühiiseloomustus - Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. 17. Geneetiline kood - kogum 64 koodonist (triplet kolmest nukleotiidist), mis määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees. 19. Translatsioon peamine osa valgu sünteesist, mille käigus sünteesitakse
omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi:
ribosoomid, mis koosnevad rRNAst ja valkudest. 16. Valkude lühiiseloomustus. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest, mille järjestuse määrab vastava geeni transkriptsioon. osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Seotavat molekuli kutsutakse ligandiks. Ligandide mööduv seondumine on elusorganismis äärmiselt oluline, sest lubab organismil reageerida keskkonnamuutuste ja metabolismiseisunditele kiiresti ja pöörduvalt. 17. Geneetiline kood.
annaabi.ee 
