1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks
Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks (näit. suure doosi radioaktiivse kiirguse või teatud mürkide toimel), siis inimene (hiir, küülik jne.) sureb mõne päeva jooksul. Seega raku jagunemine on organismile eluküsimus. Rakutsükliks nim. raku eluperioodi ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel jaguneb M- faasiks (mitoos e. karüokinees + tsütokinees) ning interfaasiks (ajaliselt 90% vi rohkem rakutsükli kestusest). Interfaasis toimub kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik uue tsükli alustamiseks. Enamiku rakukomponentide (organellid, tsütoplasma jne.) duplitseerumine ei ole täpselt kontrollitud. Piisab sellest, kui mingit organelli vi tsütoplasma komponenti enne raku jagunemist ligikaudu kahekordistatakse ning seejärel tsütokineesi käigus jaotatakse kahe tütarraku vahel ligikaudu vrdselt. Erandiks on
eellased. Norm: 210üh. Nende tase tõuseb aneemia ning verejooksude korral. Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad aktiivselt vere hüübimise protsessis. Norm: 180320 üh. Arstile on tähtis tunda vere hüübimise süsteemi, et teha ettevalmistusi eelseisvaks sünnituseks (eriti planeeritava keisrilõike puhul).. Sel eesmärgil arvestatakse aega trombi moodustumiseks ning vere hüübimise kiirust. Vere biokeemiline analüüs uurib peale vere rakukomponentide ka pigmente, fermente, hormoone, mikroelemente ja valke. 7 Valgud Veri sisaldab palju valke, neist igal on täita oma funktsioon: toitumine, kaitse, energeetiline reserv, vere normaalne hüübimine ning palju muudki. Albumiin töötatakse välja maksas, toetab vereõhku, varustab elundeid ning kudesid vajalike rasvade ja süsivesikutega. Transpordib bilirubiini,
Ka ükski raku enda organell pole igavene. Kui organell vananeb, siis ta lagundatakse. Kõik need protsessid toimuvad lüsosoomides. Normaalselt toimub lüsosoomides ensüümide toimel seedumine, nn. heterofaagia ja autofaagia. Kui vastavad protsessid ei toimu küllaldaselt, ladestuvad ebanormaalsed ained, mida lüsosoomid pole võimelised ümber töötlema. Lüsosoomide membraanide kahjustuse tagajärjel väljub tsütoplasmasse ülemäära ensüüme ja nende aktivatsioonil algab rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid.
Antigeeni osa, mis seostub spetsiifiliselt antikeha retseptorile. Konformatsioonilised(tertsiaarstruktuuri järgi) ja lineaarsed(aminohappejäägi järjestuse järgi) 3. Kuidas töötab fluorestsentsmikroskoop? Ergastav valgus juhitakse läbi filtri uuritava objektini. Filter laseb läbi ainult kindla lainepikkusega valgust, mis on sobiv fluorokroomi ergastamiseks. Emiteeritud valgus sorteeritakse palju tugevamast ergastavast valgusest teise filtri abil. 4. Nimeta erinevaid võimalusi rakukomponentide märgistamiseks fluorokroomidega? Fluorestseeruvad värvid: Difundeeruvad rakku ja seostuvad märklauaga. Näiteks DNA värvid propiidiumjodiid, Hoest, DAPI jt. Immuunofluorestsents: Kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy, jne.) konjugeeritud antikehasid. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehasid ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seostuvad primaarse antikeha konstantsete
DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses? · rRNA süntees ja protsessimine · rRNAle ribosomaalsete valkude liitmine 22. Rakutsükli faasid: · S faas DNA kahekordistamine, histoonide süntees · G2 faas vahemik S faasi ja mitoosifaasi vahel, toimub kasv ja ettevalmistused mitoosifaasiks · M faas mitoos · G1 faas vahemik M ja S faasi vahel, toimub kasv 23. Mis toimub interfaasis? Kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik alustamaks uut tsüklit. 24. Kuidas uuritakse rakutsüklit? Voolutsütomeeria kasutamisega 25. Mille tagavad rakutsükli kontrollpunktid? Selle, et järgmine faas ei alga enne, kui eelmine pole lõppenud. 26. Tsükliinide omadused · Vajalikud CDKde aktiveerimiseks · Väiksed valgud · Annavad CDK-tsükliin kompleksile spetsiifilisuse substraadi suhtes 27
12. Missugune probleem võib tekkida LIVE/DEAD komplektiga elus- ja surnud rakkude eristamisel? Värvus pole täpselt tuvastatav. Roheline võib tungida ka surnud rakkudesse. 13. Kas loenduskambrit kasutades on võimalik määrata mikroobide üldist arvukust joogivees? Selgita. Ei, loendusproovi maht on väike, loendamist segab bakterite liikuvus ja agregeeritus. 14. Millised on põhilised biomassi määramise meetodid? Otsene – kaalumine. Kaudne – rakususpensiooni hägu OD ja rakukomponentide hulga järgi. 15. Millist biomassi määramise meetodit kasutad, kui tegemist on helbelise konsistentsiga mikroobi suspensiooniga? Otsest – kaalumine. 16. Millel põhineb biomassi spektrofotomeetriline määramine? Suspensioonis olevad rakud neelavad valguse kogust, mis on propotsionaalne rakkude arvukusega suspensioonis. 17. Kas spektrofotomeetriliselt määratakse elus- või surnud rakke? Kõiki, põhineb rakukultuuri tihedusel. 18. Mis on optiline tihedus (OD)?
lõikamiskohti (esinevad plasmiidis ainult 1 kord). 20. Rakutsükli etapid. Rakutsükkel koosneb M-faasist (mitoos e. karüokinees(tuuma jagunemine) + tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) e. raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt) ning interfaasist e. päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood (ajaliselt 90% vôi rohkem rakutsükli kestusest). Interfaasis toimub kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik uue tsükli alustamiseks. M-faas: tuuma jagunemine ja tsütoplasmaatiline jagunemine. Mitoosi all mõeldakse raku tuuma jagunemist koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Mitoosi vaadeldi juba rohkem kui 100 aastat tagasi ning jõuti arusaamisele, et see kujutab endast mehanismi raku geneetilise materjali ning tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Mitoos e
tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme MEDITSIINILINE BIOKEEMIA Eristamaks inimorganismiga tegelevat biokeemia suunda, kasutatakse terminit meditsiiniline (kliiniline) biokeemia. See on funktsionaalse biokeemia nüüdisaegne nimetus. Meditsiiniline biokeemia kasutab üldise biokeemia baasteadmisi kas teoreetilistel eesmärkidel - rakukomponentide koosseisu, ehituse ning funktsioonide iseloomustamine molekulaartasemel ja saadud info seostamine organismi normaalse ja patoloogilise seisundiga või rakenduslikel ehk praktilistel eesmärkidel nagu · haiguste patogeneesi molekulaarsete mehhanismide tuvastamine Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia
rakkude vahel, neid oli üsna palju. 138. Kui vaatlesime mikroskoobi all puhast proovi, siis nägime oma rakke ka musta sodina (võrreldes bakteritega), kuid nad on palju suurem ning lülitades valgust ära nagime neid roheliste täppidena (GFP signaali järgi). 139. Rakkude immuunotsütokeemiline värvimine 140. Eesmärgiks on tutvustada immuunotsütokeemia ja fluorestsentsmikroskoopia meetodeid rakkudes molekulide ja rakukomponentide asukoha uurimiseks. 141. Fluorestsents - aine omadus emiteerida valgust pärast ergastamist kindla lainepikkusega kiirgisega. Ergastamiseks vajaliku kiirguse lainepikkus on alati lühem, kui emiteeritav kiirgus. Sinise valgusega ergastades saame rohelise fluorestsentsi ja rohelise valgusega ergastades saame punase fluorestsensi. Iga fluorokroomi iseloomustavad neeldumis- ja emissioonispektrid. 142
kaheks. Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks (näit. suure doosi radioaktiivse kiirguse või teatud mürkide toimel), siis inimene (hiir, küülik jne.) sureb mõne päeva jooksul. Rakutsükliks nim. raku eluperioodi ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e. karüokinees + tsütokinees) ning interfaasiks (ajaliselt 90% vōi rohkem rakutsükli kestusest). Interfaasis toimub kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik uue tsükli alustamiseks. Enamiku rakukomponentide duplitseerumine ei ole täpselt kontrollitud. Piisab sellest, kui mingit organelli vōi tsütoplasma komponenti enne raku jagunemist ligikaudu kahekordistatakse ning seejärel tsütokineesi käigus jaotatakse kahe tütarraku vahel ligikaudu vōrdselt. Erandiks on DNA: tema replikatsioon toimub väga täpselt ja ta tuleb tekkivate tütarrakkude vahel ka väga täpselt jaotada
aktiivsusega, mis näitab, mitu substraadi molekuli Tänu hüdrofoobsetele toimetele rakukomponentides ensüüm minutis katalüüsib. võivad vesilahuses tekkida kindlad stabiilsed struktuurid. Väiksema süsinikuaatomite kontsentratsiooni puhul Mõjud rakukomponentide vahel tekivad sfäärilised mitsellid, suurema kontsentratsiooni Keemiline ja füüsikaline vastastoime puhul plaatjad mitsellid. Näide plaatjast mitsellist on rakumembraan. Keemiline vastastoime tähendab üldjuhul vesiniksidemete Fosfolipiidid moodustavad kaksikkihi nõnda, et nende