RAKK Tsütoloogia teadus, mis tegeleb raku ehituse ja talitusega Raku tüübid: Prokariootsed e. eeltuumsed (bakterid) Tuum ei ole membraaniga ümbritsetud. Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab ...
Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvelt, initsiaatorkodoomiga AUG paadub rRNA antikodoon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. 12. . 13. Viiruste ehitus ja jaotus Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakkust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- Viiruste osakesed - virionid omavad mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. 14. Nimeta RNA ja DNA viiruseid.
stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) osalevad vere hüübimissüsteemis DEHÜDRATATSIOON ISOTONILINE HÜPOTOONILINE HÜPERTOONILINE Organism kaotab isotoonilist Raku välisruumi Raku välisruumi osmolaarsus vedelikku. (Soolad ja vesi on osmolaarsus vähenes, suurenes, põhjustab see vee taasakalus) See võib toimuda põhjustab see vee väljaandmist rakkust. ekstratsellulaarvedeliku sissevõtmise rakkudesse. kaotamise tagajärjel (näiteks Vee soolaga läheb rakkust ära verekaotus) või Organism kaotab et taasakalustada transtsellulaarsevedeliku rohkem soolat soolasisaldust kus on vaja. ülemäära suure kaotuse puhul (näiteks kõhulahtisus, kauakestev Vee läheb rakkudesse, et oksendamine jt.). taasakalustada
kollageeisisaldusest. Marfoni sündroom 4. Elastiinid ja kliinilised probleemid (A1AP jne.) Annab kudedele elastsust, ta on arterite seintes, kopsudes naha kokkutõmbus. Neil pole primaarstriktuuris kordivkärejestust( GlyXY), Gly rikkad osad vahelduvad Ala ja Lys lühilõiguga, nad ei sisalda Hyl ja süsivesikuid. Elastiinid sünteesitakse tropoelastiinmonomeeridena. Tropoelastiin in ebakorrapäraselt keerdunud venimistvõimaldav struktuur. Tropoelastiini rakkust sekreteerumise järgselt tekitab Lys oksüdaas Lysjääkidest rohkesti tsülöoöoso desmosiinseid ristsidemeid ja pisut lüsiinonorleutsiinseid ristsidemeid. Võrkjas desmosiin tagabki elastiinide suure elastuse ning venivuse neljas suunas. Rtopoelastiinimolekul ja elastiinfibrillli võrkjas desmossin süsteem on võimeline kokkitõmbeks. Elastiinfibrillidest kujunevad elastiinkiud, viimased võtavad erinevaid konformatsioone ja saavad kokku tõmbuda. 5
võrgustikulises struktuuris, mis võiks häirida kontraktsiooni ning lõõgastuse rütmilist vaheldumist. 1.2.Erutuse juhtivuse mehhanismid Aktsioonipotentsiaal, mis on genereeritud ühe müokardi piirkonnas, levib kõikidesse piirkondadesse, kuna kõik terved müokardi rakud on elektriliselt seotud tänu rakkude vahelistele ühendustele. Näiteks kui erutus jõuab rakuni, mis ei ole lävipotentsiaali lähedal, siis vool depolariseeruvast rakkust viib naaberraku membraanipotentsiaali lävetasemeni, mis genereerib aktsioonipotentsiaali. Järelikult need sammuandja rakud, millel esineb kiirem depolarisatsioon, määravad ära südame löögisageduse ehk rütmi. Südamelööki vallandav impulss lähtub tavaliselt sinuatriaalsõlmest, mis algatab rütmi sagedusega 60 kuni 100 minutis. Sinuatriaalsõlm paikneb paremas kojas ülemise õõnesveeni ühinemis kohas. Normaalne löögisagedus puhkeolekus on 70 lööki minutis. Erutus levib
2.Moodustub ringikujuline struktuur 3.Sünteesitakse uut üheahelalist DNA 4.Viirus-partikkel liikub rakkust välja ilma selle raku lüüsita 15. DNA fragmenti on võimalik ligeerida ,,blunt-end" või ,,sticky-end" ligeerimise abil. Millised on poolt ja vastu argumendid mõlema meetodi puhul. Millised probleemid võivad esineda? Blunt-end + pole vaja komplimentaarset fragmenti ligeerimiseks, kuna blunt otsad võivad teiste mistahes blunt otstega ligeerida. Vektor ise kokku ei kleepu.
-) Rakumembraan eraldab rakusisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. -) Läbi rakumembraani toimub aine-, info- ja energiavahetus. -) Ühendab rakke omavahel. * Passiivne transport ained pääsevad rakku sedasi, et rakk ei pea energiat kulutama (nt gaasid, vesi). * Aktiivne transport rakk kasutab ainete rakku pääsemiseks energiat. * Fagotsütoos ehk endotsütoos rakku satuvad mitmesugused suuremad aineosakesed ja makro molekulid. -) Eksotstoos rakkust välja saamiseks, avab rakka ühest otsast ,,kaane" ja aine saab välja. * Pinotsütoos rakk omastab vedelikest lahustunud makromolekule. * Tsütoplasma poolvedel plasma taoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasa on pidevas ringluses ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. * Rakutuum kahe membraarne organell ning membraanides on poorid, et saaks aineid sisse- ja välja viia
mõlemilt vanemalt. Iga alleelide set'i nim. haplotüübiks. Indiviid pärib ühe haplotüübi emalt, teise isalt. Päritud alleelid ekspresseeritakse kodominantselt st mõlemalt vanemalt päritud geeniproduktid ekspresseeritakse üheaegselt samal rakul. Kui B-RAKK AKTIVEERITAKSE antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu-B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, T-rakkust sõltuv ja mittseõltuv tee. TD-rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid. TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta. Samuti on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja T-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga
geenide ümberkorraldus- saab double positive -TCR CD3 tümotsüüdid, edasi arenevad nad single positive CD4+ and CD8+ thymocytes ja lahkuvad perifeeriasse. 21. B rakkude aktivatsioon ja antikehade produtseerimine Kui B-rakk aktiveeritakse antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist (clonal expansion) ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasma rakud ja mälu B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, t-rakkust sõltuv ja mittseõltub tee, TD- -rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid (IL-4). ja TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta (tüümus- sõltumatud AG-id e. TI). TI type-1 siia LPS-id; TI type-2 on polysahhariidid korduva polüsahhariidi unit'iga või polümeerse valguga. Samtui on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni
·Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. ·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+- ioonija rakkust välja 3 Na+-ioonitekitades nii laengulist ebavõrdsust. AKTSIOONIPOTENSIAAL ·Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja
seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel. Tolmuterad kanduvad isaskäbidest seemnealgmetele ja satuvad kleepuva vedeliku tilgakesse, mis tekib nutselli ja integumendi vahel ning väljub mikropüüli kaudu. Kuivades tõmbab see vedelik tolmutera seemnealgmesse. Pärast viljastamist kasvab mikropüül kinni ja seemnesoomused sulguvad. Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne
diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). 25 Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel. Tolmuterad kanduvad isaskäbidest seemnealgmetele ja satuvad kleepuva vedeliku tilgakesse, mis tekib nutselli ja integumendi vahel ning väljub mikropüüli kaudu. Kuivades tõmbab see vedelik tolmutera seemnealgmesse. Pärast viljastamist kasvab mikropüül kinni ja seemnesoomused sulguvad. Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab
integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel. Tolmuterad kanduvad isaskäbidest seemnealgmetele ja satuvad kleepuva vedeliku tilgakesse, mis tekib nutselli ja integumendi vahel ning väljub mikropüüli kaudu. Kuivades tõmbab see vedelik tolmutera seemnealgmesse. Pärast viljastamist kasvab mikropüül kinni ja seemnesoomused sulguvad. Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab
annaabi.ee 
