Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem
Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe
Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Kollatähn- koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn- valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale läbipaistvale silmaläätsele. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. 4. Silma kaitsesüsteem
Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae) Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae) Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13
ekspresseeritakse üheaegselt samal rakul. Kui B-RAKK AKTIVEERITAKSE antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu-B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, T-rakkust sõltuv ja mittseõltuv tee. TD-rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid. TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta. Samuti on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja T-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega B raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeer
hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos, merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom elavad meres, röövloomad. Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates), saagi seedimine osalt kehaõõnes, lõplikult rakusiseselt. Sigivad pungudes, suguline sigimine(mageveevormidel!) vastseta. RÖÖVLOOMAD. Hüdraloomad elavad põhiliselt meres, toimub põlvkondade vaheldumine: polüübid(kolooniatena) ja meduusid. Läänemeres
produtseerimine Kui B-rakk aktiveeritakse antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist (clonal expansion) ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasma rakud ja mälu B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, t-rakkust sõltuv ja mittseõltub tee, TD- -rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid (IL-4). ja TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta (tüümus- sõltumatud AG-id e. TI). TI type-1 siia LPS-id; TI type-2 on polysahhariidid korduva polüsahhariidi unit'iga või polümeerse valguga. Samtui on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja t-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega b raku pinnal
annaabi.ee 
