ühtviisi. Staatika aktsioomid 1. Tasakaalu aksioom: kaks absoluutsele jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad pikki samasirget. See aksioom määrab ära lihtsaima tasakaalus oleva jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud ei saa olla tasakaalus. See aksioom kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral, sest deformatsiooni puhul nihkuvad rakenduspunktid. 2. Superpositsiooni aksioom: Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Esimese ja teise aksioomi alusel saab järeldada, et jäiga keha tasakaal või liikumine ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõumõjusirget keha mistahes teise punkti. ||= Ja olgu meil tarvis rakenduspunkt üle viia punktist A punkti B. Superpositsiooni
3 2 = 2 2 = 2 2 6 = 12 2 = > 2 = 12 2 1 1 1 3 = 3 32 = 2 => 3 = 2 2 2 2 1 1 12 1 1 1612 = 512 + 12 2 2 + 2 2 = 2.512 + 612 + 412 = 12.512 2 2 22 = 12.512 Leian W Rakenduspunktid ei liigu, seega ei tee ka tööd. 2 = = = 0 3 = = = 0 = 1 + 2 + 3 1 = -1 1 sin - 1 2 = 0 3 = 3 = = cos 41 41 3 = ; 3 = ; = 2 ; = 0.4 ; = 9.81
Enamasti vajalikke epüüre kasutada ei ole, kuid lõplikku pikijõuepüüri saab koostada paindemomendiepüüri põhjal ja pikijõuepüüri põikjõuepüüri põhjal. Raami kontroll: Võrrandisüsteemi lahendi kontroll, sisejõudude staatiline kontroll, kinemaatiline kontroll Siirdemeetod Siirdemeetodis kujutame skeemil deformaarunud kuju, mille määravad tarindi iseloomulike punktide siirded. Iseloomulikeks punktideks on varraskonstruktsioonil sõlmed, vahel ka punktkoormuste rakenduspunktid, ning nende arvu nim. Geomeetrilise määramatuse astmeks. Niisis loeme siirdemeetodis tundmatuteks tarindi iseloomulike punktide siirdeid, mille leidmiseks kasutame sõlmede tasakaalutingimus (tasakt arv=gem m-tuse astmega) Wt=It/Max Termopinged Temperatuuri muutumine tekitab staatikaga määramatus konstruktsioonis termo- ehk temperatuuripingeid. Koostepinged Kui staatikaga määramatu konstruktsioon koostatakse valmisdetailidest, siis võivad detailide
Kaks jõusüsteemi on ekvivalentsed, kui nad mõjuvad kehale ühtviisi. Aksioom- väide mille tõesuses ei kahelda. 1.Tasakaalu aksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad pikki sama sirget. See aksioom määrab ära lihtsama tasakaalus jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. See aksioom kehtib absoluutselt jäiga keha korral, sest deformatsiooni korral nihkuvad rakenduspunktid. 2.Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine või ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Esimesest ja teisest aksioomist võib järeldada, et jäiga keha tasakaal ja liikumine ei muutu. kui jõurakenduspunkt viia mööda selle jõu mõjusirget keha mistahes teise punkti. 3. Jõu rööpkülliku aksioom- keha mingis punktis rakendatud kahe jõu liitmine toimub rööpkülliku reegli järgi. Resultantjõuks nim
Joonis 2.8 Jõud F1 on rakendatud absoluutselt jäiga keha punkti K, jõud F2 aga punkti L, kuid jõudude F1 ja F2 mõjusirged lõikuvad punktis A. Kasutame järeldust esimesest ja teisest aksioomist ning nihutame jõudusid F1 ja F2 mööda nende mõjusirgeid nii, et nende rakenduspunktid oleksid punktis A. F2 F1 A Joonis 2.9 Nüüd kasutame kolmandat aksioomi F2 F A F1 Joonis 2.10
Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? T. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna vastupidavat masinat. rööpjõudude suunast ruumis, kui jõudude suunad ja rakenduspunktid ei muutu Materiali tugevustingimus on = F/A<=[], kus F on materialile mõjuv jõud, A jõu mõjumispindala ning [] lubatud pinge. Jõusüsteemi resultant. [] = lim/S, kus lim on piirpinge nins S on varutegur, mis annab konstruktsioonile
Jõusüsteemi tasakaaluks piisab, kui jõudude geomeetriline summa on null (s.t. süsteemi jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. 11. Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna rööpjõudude suunast ruumis, kui jõudude suunad ja rakenduspunktid ei muutu 12. Jõusüsteemi resultant. Jõusüsteemi resultant on jõud, millega on asendatud muud jõud, mis on rakendatud ühte punkti. F2Σ = F12+F22+F1*F2*cosα, kus α on jõuvektorite F1 ja F2 vaheline nurk 13. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine). mA = F2*l; mb = F1*l F1 F2 A B
võib kõik kehale mõjuvad jõud rakendada masskeskmesse. Selleks, et mittepöörlev keha oleks tasakaalus, on vaja, et kõigi kehale rakendatud jõudude resultantjõud võrduks nulliga . Joonis 11.1. Kolme jõu mõjul oleva tahke keha tasakaal. Resultantjõu arvutamisel on kõik jõud rakendatud ühte punkti C Joonisel 11.1 on toodud näide, kus tahke keha on tasakaalus kolme jõu mõjul. Resultantjõu arvutamisel viiakse kõikide jõudude rakenduspunktid ühte punkti. Eeldusega, et jõudude summa on null, on otstarbekas lahendada mõningaid staatika ülesandeid, nimelt selliseid, kus kehal ei ole võimalik pöörlema hakata. Kui keha võib mingi telje suhtes pöörelda, siis tema tasakaaluolekuks ei piisa sellest, et kõigi jõudude resultantjõud võrdub nulliga. Jõu pöörlev mõju ei sõltu mitte üksnes selle suurusest, vaid ka jõu mõjusirge ja pöörlemistelje vahelisest kaugusest.
rakenduspunkt ei liigu. Ka kaksikploki 4 tsentrisse rakendatud jõud X 4 , Y4 ja P4 samuti tööd ei tee, kuna ka nende jõudude rakenduspunkt ei liigu. Plokid 6 ja 7 on hoopis kaalutud, nende raskus on null. Vastavate liigendite reaktsioonid on nende tsentrites küll nullist erinevad, aga ka need tööd ei tee, kuna ka nende jõudude rakenduspunktid ei liigu. Jääb üle veel uurida tööde seisukohalt silindrit 5. Sellele mõjuvad raskusjõud P5 , kaldpinna normaalreaktsioon N 5 , libisemishõõrdejõud H 5 ja veeretakistusmoment M v . Nendest aluspinna normaalreaktsioon N 5 tööd ei tee, kuna keha liigub (veereb) mööda aluspinda. Ka libisemis-
Vihje: võrrelda enda varju pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3. Õues ja tänaval 3.1. Õues · Näeme poriloiku, kus ujub tuletikk. See ujub lapiti. Miks ta ei uju vertikaalselt, sest siis on ju raskuskese Maale lähemal? Vihje: tikule mõjub lisaks raskusjõule ka üleslükkejõud. Nende jõudude rakenduspunktid ei lange kokku. KATSE pliiatsiga veeanumas. · Näeme poriloiku, kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks? Vihje: võib esineda valguse interferents õhukeselt õlikihilt. Mis värvi on sama loik öösel tänavalaterna või kuu valguses? · Märjal asfaldil on õlilaik värviline, kuival asfaldil ei ole. Miks? · Kui vihma hakkab sadama, muutub maapind tumedaks. ka riided muutuvad märjalt tumedamaks, aga meie nahk mitte. Miks? Vihje: valgus hajub karedate
annaabi.ee 
