Aga seekord Huck "tsivilisatsiooni" rüppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord läbi." Tal on maailma alatusest küllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jääb mässajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Müügiedu ületas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" märkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "kõrge" inglise klassika diktaadi all. Nüüd avastati kõnekeel, lihtsate inimeste kõnepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototüüp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjääridele riiuhimuline ja otsekohene, seejuures hea südamega ja alati valmis vabaduse eest kõik ära andma. Tom Sawyer mõjub tema kõrval lausa väikekodanlasena. Kui ta õnnelikuna räägib, et nad on tänu Indiaani Joe
Aga seekord Huck "tsivilisatsiooni" rppe ei naase: "Selle asja tegin juba kord lbi." Tal on maailma alatusest kllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jb mssajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Mgiedu letas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" mrkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "krge" inglise klassika diktaadi all. Nd avastati knekeel, lihtsate inimeste knepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjridele riiuhimuline ja otsekohene, seejuures hea sdamega ja alati valmis vabaduse eest kik ra andma. Tom Sawyer mjub tema krval lausa vikekodanlasena. Kui ta nnelikuna rgib, et nad on tnu Indiaani Joe aardest saadud rahale tehtud mehed, vastab Huck ainult: "Kuule Tom, rikas olla ei
neegriprobleem. Selle liikumise etteotsa tõusis M. L. King. 1958 Eisenhower valiti tagasi. Süvenes kriitika Eisenhoweri administratsiooni aadressil, majanduses toimus langus. 1959 Dulles suri. Peale Dullese surma algas lähenemine USA ja NLi vahel. 1961 toimus Pariisis tippkohtumine, mis lõppes nurjumisega. 1960 dem. Kennedy, vab. Nixon. Esimest korda toimus teledebatt. Kennedy valimisprogramm oli New Frontier - uued rajajooned. Ase- presidendiks sai Jonson. Kennedy sai endale ka mustanahaliste hääled. Juba valimiskampaania käigus kuulutas Kennedy välja oma välispoliitilise doktriini - paindlik reageerimine. Esimesel presidendiks olemise kuul andis Kennedy välja 32 ametlikku avaldust ja 22 presidendi dekreeti. 1960. olid USAs murrangulised. Põhiprobleemid, murrangud: 1. Kodurahu probleem (neegriküsimus) 60. kandus neegriliikumine põhjaosariikidesse. 1963 Marss Washingtoni. Demokr
Enne Sputnikut, arvasid ameeriklased, et nemad on tehnoloogia vallas maailmas esikohal. Ameerika Ühendriigid hakkasid võtma kasutusele meetmeid, et saada oma esikoht tagasi-seda kriisi nimetatakse Sputniku kriisiks. Hakati valmistama rakette ning 4 kuud hiljem lennutasid ka ameerikalsed esimese satelliidi, Explorer 1, kosmosesse, mis avastas Maa magnetvälja. NASA asutamine (1958) Uued osariigid (1959) Alaska ja Hawaii John F. Kennedy (1961-1963) Uued rajajooned (New Frontier) Ameeriklased peavad taas, nii nagu vanasti plaanvankritel lääne sõites, asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-, nihutades niimoodi enda ja kogu inimkonna rajajooni. Rahukorpuse loomine (1961) Rahukorpus on Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde kuuluv organisatsioon, mis suunab keskastme spetsialiste vabatahtlikena appi riikidesse, kus kohalik tööjõud
Sellest hoolimata arenes majandus 1950. aastatel dünaamiliselt. Hrustsov leidis et selline arengutempo jätkub ka tulevikus ja eesmärgiks oli USA-st majanduslikult möödumine. Sellised väljavaated andsid Hrustsovile alust seada NSV Liidu jaoks eesmärk ideoloogilises plaanis ehitada lähitulevikus üles kommunistlik ühiskond. Sellistest illusioonidest kantuna toimus ka 1959. aastal NLKP XXI (erakorraline) kongress, kus nenditi sotsialismi lõplikku võitu NSV Liidus ja kinnitati uued rajajooned seitseaastakuks. Kõike seda pidi väljendama ka partei uus, kolmas programm, mis võeti vastu NLKP XXII kongressil 1961. Selles fikseeriti ühiskonna jõudmine kommunismi 1980. aastal ning selle illusiooni elluviimist peeti reaalseks. 1962. aastal algas Hrustsovi langus. Selgus, et varasemad lootused jätkuvalt hoogsalt majandusarengule olid alusetud. Eriti märgatav oli tagasiminek põllumajanduses. Hrustsovi lubatud
Kuidas tegutseksite? Talvised selge taeva pildid, Landsat, Spot nt mõnikümmend m piksel. 2. Teile antakse ülesandeks teha kosmilise kaugseire abil kindlaks, kas Eestimaa taimkattes on toimunud olulisi muutusi viimase 10 a. jooksul. Kuidas tegutseksite? Taimkatte kaart praegu ja 10 a tagasi nt. 3. Paljukanalilise skanneri pilditöötlusel on tüüpiline ülesanne, kus heledused on antud piksel- haaval, s. o. rasterkujul, meid huvitavate piirkondade rajajooned aga vektorkujul. Kui on vaja tuletada algoritm ebakorrapärase piirkonna keskmise heleduse leidmiseks, mida hakata peale nn. rajapikslitega, kui pooleldi sees ja pooleldi väljas; 1) vaatame naaberpiksleid; arvutame mitu % üks piskel ühte või teist maakatet esineb; 2) visata segupikslid välja. 1) eesmärgiks on saada võimalikult täpset hinnangut selle piirkonna keskmisele heledusele;
· Pick Points pöördutakse otse joonisele, kus viirutatava(te) ala(de) sisemus(ed) tuleb hiireklõpsuga ära märkida (iga valitud piirkonna rajajoon tõstetakse esile muutub kahvatuks); valik sulgeda hiire parempoolse klahviga (või sisestusklahviga); 27 · Select Objects pöördutakse otse joonisele, kus viirutatavate alade rajajooned tuleb välja valida (valikuhulga moodustamise põhimõtete järgi vt. käsku SELECT); kind- lasti tuleb jälgida, et valitud rajajooned moodustaksid ühe või mitu kinnist kontuuri; · Inherit Properties võimaldab kiiresti saada samasugust viirutust, nagu sellel joonisel juba olemas (pole vaja mustrit ega tema parameetreid uuesti sisestada; vaid viirutatav ala tuleb muidugi välja valida);
IX LOENG STRUKTURALISM *baasi ja pealehituse analoogia *elemntide kombinatsioon erineval viisil,elementide arv on ette antud, fikseeritud teatad määral *pretenstioon objektiivsusele *vaatab eemalt, ilma vaatleja osalestua *ei ole inimesekesksed *ei pea inimese individuaalsust oluliseks *üldine struktuur *ei uurita kunstiteose kordumatust, vaid kui süsteemi 38 *ei hoolita kunstiteose väärtusest ( ei saa öelda, kas ta onhea või halb) *kunstiteosele lähenedes analüütiline *mudeli rajajooned kristlikust keeleteadusest *vundamendiks Ferdinand de SAUSSURE (18571913) *"Üldkeeleteaduse kursus" (semiootika) *valik 2 keeleteaduse mudeli vahel: a. diakrooniline keelenähtuste uurimine nende ajaloolises arengus (sõnade pärotolu) b. sünkrooniline keeleteadus keele uurimine tema fiksteeritud kujul kindlal ajahetkel. Sisemise loogika ja struktturi uurimine *keele jaotus a.keel (langue) organiseeritud grammatika LANGAGAE (keelendus)
Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus ,,Kafka" on samuti alapetükk ,,Väikese kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab. See ei pruugi ise veel kirjandus olla, need on võimalikud uued keele rajajooned, poeetika jne. Eesti kirjanduse sees on meil nt võru kirjandus, mis oma ideaalis ei peaks lähtuma mitte eesti kirjanduse poeetikast, vaid iseenda kultuuriliste arusaamade hulgast jne. See tähendab, et võru kirjandus ei imiteeriks eesti kirjanduse vorme, võtteid ja teemasid, vaid ammutaks need iseenda keelest ja traditsioonist. Kui lugeda nt Kauksi Üllet, siis ta kasutab esiteks oma keelt, kuid ka vormikeel on hoopis erinev. Tema eeskuju ei tule range vormiga eesti luulest, vaid pigem
50Ndate II pool on väga helge võrreldes 10 a varasema ajaga. Sel ajal ja tuginedes teatud mõttes edusammudele tuleb H välja mõttega, et sotsialism on jupp aega NL-s toiminud, üles ehitatud, nüüd tuleb täiuse poole viimane samm astuda ja jõuda kommunistlikku ühiskonda- tuli mõttega välja 1959 toimunud parteikongressil, NLKP XXI erakorraline kongress- tõdes, et sotsialism on lõplikult ühiskonnas võinud, kinnitas uued majanduse rajajooned. H leidis, et on uus rajajoon, millest algab kommunismi praktiline üles ehitamine. Selleks, et kommunismi üles ehitamine õiget rada mööda läheks, kõik oleks eesmärgipärane ja selge, tuli välja töötada partei III programm. Sellega jõuti ühele poole 1961 a-l, toimus NLKP XXII kongress, kus partei uus programm ka vastu võeti ja programmi puhul pidi õndsus saabuma 1980 a-l. Oli selge, et inimesed pole õndsuse saabumiseks valmis, neid tuli ette