2009. aastal algas vegetatsiooniperiood Sakus 22. aprillil. Maikuu I ja II dekaad olid suhteliselt jahedad, mõju avaldasid maikuu öökülmad (1618. mail kuni -3,9 °C). Maikuu III dekaad oli soojem (efekt. temperatuuride summa dekaadis 81 kraadi) ja see kiirendas kõrreliste arengut. Juunikuu I ja II dekaad olid viimase seitsme aastaga võrreldes kõige väiksema efekt. temperatuuride summaga (119 kraadi). Nendes tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem. Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi. Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134
ADF,% liblikõielised < 31 32-37 > 37 ADF,% kõrrelised < 32 33-40 > 40 Seeduvus,% > 65 55-65 < 55 ME MJ/kg > 9,5 8-9,5 <8 Põldtimuti optimaalne koristusaeg saabub juba kõrsumise lõpus, kui kevad on külm ja põuane, siis nihkub see loomise algusfaasi. Timutist hiljem (loomise algul) saab niita harilikku aruheina ja karjamaa raiheina. Karjamaa raiheina areng on aeglasem ja liigi toiteväärtus säilib suurem ka loomisfaasis. Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega koondub vaadeldaval arenguperioodil biomass vartesse (varsi koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi
Patsiendile soovitused, kellel loomaallergia Puuri regulaarne puhastamine Hobune allergia kõõmale ja karvale SIR ei ole valikraviks! Allergikule sobivad seega kalad, kilpkonnad, madu, erakvähk Kokkuvõtteks on loomaallergia levinud ja tõsine probleem ÕIETOLMUALLERGIA Pollinoos haigus, mida põhjustab ülitundlikkus tuultolmlejate puude ja taimede õietolmule Õietolm kandub kuivade tuuliste ilmadega sadade kilomeetrite kaugusele, pärast vihma raiheina allergeenid õhus Äikesetormiastma - äikese ajal on püsiv õietolmu ja seeneeoste kõrgenenud kontsentratsioon. Tormile eelnenud suure õhuniiskuse tõttu lendunud õietolm lõhustub, vabastades väikesi allergeene sisaldavaid partikleid, mis lenduvate saasteosakestega (heitgaaside süsinikosakesed) või üksi penetreeruvad väikestesse hingamisteedesse. Seega äikesetormi ajal võib siiani kerge astmaga haigel tekkida äge, peaaegu fataalne või fataalne astmahoog.
Nisu 750 000 1.78 1 335 000 Raps 500 000 3.38 1 690 000 KOKKU 9 919 280 Rohumaade uuendamisel on kavas külvata kõrge saagikusega rohukultuure, näiteks madalamatele maadele päideroog, kuivematele kohtadele söödagaleega ja kultuurmaadele lutserni, ristiku ja mitmeaastase raiheina segud. Eesmärgiks on hea väetamise korral saada vähemalt 3 kõrge proteiini ja ja energiasisaldusega siloniidet. 2.3 Maakasutus 9 Talul on kasutada üle 1500 ha maad, sellest rendimaad 952 ha, väljaostetud maad 548 ha. Haritavat maad on kokku 1292 ha, millest kõlvikute all on 900 ha ja rohumaade all 392 ha. Muu maa all on 21 ha s.o kraavid, sood ning metsamaa all on 187 ha. Allpool joonisel on välja toodud maa kasutamine talus.
õlirõigas) 4. hernes (liblikõieline kultuur) 5. rukis Näide 2. Külvikord loomakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. põldhein 3. põldhein + sõnnik 4. taliteravili 5. hernes (või segavili) + vahekultuur 15 Näide 3. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. ristik haljasväetiseks 3. kapsas/porrulauk 4. suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks); raihein valmib teraviljaga üheaegselt võib tekkida uus orashein; kui külvame põhu ja raiheina põllule sisse siis tuleb juurde ilus raiheina mass (selle eesmärgiks on saada orgaanilist ainet, teravili ei haara kogu ruumi ära ning raihein täiendab teda. Teravilja koristuse ajaks on kogu põllupind kaetud ning leostumisoht on minimaalne. Et saada lämmastikku mulda juurde tuleb teravilja järgi panna
On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited Karjatamine teeb rohumaast karjamaa. Muutub hõredaks kui niita. Karjatamine toob endaga kaasa :
(roosa) ristiku 2-3 0-70* niiteline, kulutused on suured. ja pealiskõrreliste vahelduv Lüh.ajalised vajalikud sel juhul: rohke a) mullad madala 3) valge ristiku ja 5 0-70* karjatamine, viljakusega, kõrreliste rohke vahelduv hindepunkte 25-35 4) kõrreliste rohke (Värska) 4.1karj.raiheina rohke 2-3 150-300 karjat.vahel. b) kasutatakse jäätmaid 4.2 timuti, h.aruheina, 4-5 150-300 niiteline, c) kui maapind vabaneb keraheina või aas- vahelduv maaparanduse alt rebasesaba rohke moodustub hõre rohustu. 3000- 4.3 ohtetu luste või 4-5 150-300 niiteline 4000 võrset ruutmeetri kohta. päideroo rohke Võimalus umbrohustumiseks
3. Nisu 4. Hernes + vahekultuur 5. Rukis Näide 2. Külvikord taimekasvatustalus 1. Taliteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Taliteravili 4. Hernes + vahekultuur 5. Suvivili Näide 3. Külvikord loomakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Põldhein 3. Põldhein + sõnnik 4. Taliteravili 5. Hernes (või segavili) + vahekultuur Näide 4. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Kapsas / Porrulauk 4. Suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks) 5. Hernes + vahekultuur (õlirõigas) 6. Porgand / Sibul Külvikord ja keskkonnakaitse - Mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näit. pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral (raps)) - Nitraatide leostumine põhjavette Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastiku seovad. - Erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine Vältida või vähendada rühvelkultuuride kasvatamist
..10 kg/ha) viljakatel parasniisketel muldadel. Kuivadel ja savistel kasvukohtadel on väga vastupidav kerahein (7...8 kg/ha), mis peaks aga rohukamaras olema valitsev (mitte üksikute esileküündivate puhmikutena). Keraheinakarjamaad tuleb eriti suve esimesel poolel kasutada hästi intensiivselt, et rohi ei vananeks, s.o. taimed ei jõuaks kõrsumis- või isegi loomisfaasi. Aluskõrrelistest võib soovitada lühiajalistele rohumaadele (suhteliselt viljakatel muldadel) karjamaa raiheina 4...5 kg/ha. Pikaajaliste karjamaade saamiseks tuleks viljakatel muldadel võtta lisaks seemnesegusse 3...4 kg/ha aasnurmikat ja vähemviljakale põuakartlikule alale külvata punast aruheina 5...6 kg/ha. Tabel. Seemnesegud lambakarjamaale (kg/ha 100% idanevusega seemet) Liik Viljakas muld Vähemviljakas, põuakartlik muld
annaabi.ee 
