Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raievanusest" - 9 õppematerjali

METSASEADUS
11
pptx

METSASEADUS

§ 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine Metsa ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest ­ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ­ karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot Guido R. ja Mati K., kes tegid 2004. aasta kevadel raiet Lääne-Virumaal Guido R-le kuuluval maaüksuse. Raie käigus ei peetud kinni lubatud raievanusest Raiega tekitati keskkonnale kahju kokku 291 799 krooni. Ühtlasi mindi raiet tehes üle maaüksuse piiri riigimetsa, kahju 7575 krooni Kohus määras Guidole karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga Mõlemalt mõisteti välja ka keskkonnale tekitatud kahjusummad. Täname kuulamast !

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
66 allalaadimist
ÜLDMETS KT III
12
odt

ÜLDMETS KT III

Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied Eesmärk on luua võimalus metsade loodulikuks uuendamiseks, parandada nende seisundit ja püsikindlust

Metsandus → Metsakasvatus
12 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied ­ raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud ­ puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ­ ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud ­ valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
68 allalaadimist
Üldmetsakasvatus
15
doc

Üldmetsakasvatus

loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta).

Metsandus → Dendroloogia
77 allalaadimist
Ökoloogia rakendused
9
doc

Ökoloogia rakendused

Oluline roll on lämmastiku sidumisel sümbiontselt, sest aastane netomineralisatsioon ei kata lämmastikuvajadust. 37. Kuidas määratakse Eestis puistu raievanus? Raievanus ­ küpsusvanus on selline vanus, mille ajal on majandusolusid, puuliiki, kasvukohta arvestades kõige otstarbekam teha puistus uuendusraiet. Suurim kogus kvaliteetset puitu saadakse kui puistu on raieküps. Määratakse puistu täiuse, temasse kuuluvate puuliikide raievanusest ja kogustest lähtuva keskmise järgi. Kuuse raievanus nt 81-100 aastat. .Osadele liikidele (mänd, kuusk, arukask) on määratud küpsusdiameeter ja neid võib raiuda juba varem, kui nad on saavutanud teatud tüvejämeduse. Mida parem on kasvukoht, seda kiiremini küpsusdiameeter saavutatakse. On liike, keda võib raiuda igas vanuses nt hall-lepik. 38. Milline on metsapõlengute toimumise sagedus erinevates metsades ja mis sellest

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
Metsakasvatuse arvestuse vastused
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes). 2) Uuendusraie ­ tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie ­ raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie ­ lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie. 3) Valikraie ­ teostatakse püsimetsades, kus lageraieid ei tehta. Eesmärgiks on kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ning metsa ei likvideerita.

Metsandus → Metsakasvatus
188 allalaadimist
Metsaseadus
36
doc

Metsaseadus

(3) Seemnepuudele, säilikpuudele ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatele puudele ning nende säilitamisele esitatavad nõuded, samuti elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalike puude lubatava maksimaalse arvu ja mahu ning puistu seemnekandvuse ea hindamise alused kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (4) Lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) puistu on vanem käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud raievanusest; 2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust. (5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90­160 aasta piiridesse;

Ühiskond → Önoloogia
41 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Lageraie ​on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust). Küpsusvanus: ​1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

Täiendava CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus puidukoguse saamine puistu eluea jooksul Lageraie on lubatud puistutes, mis on raiutakse puistust välja teatud hulk puid, tema koosseisust iseharvenemise käigus vanemad kehtestatud raievanusest või on allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb väljalangevate puude arvel. Puistus toimub puistu saavutanud kehtestatud keskmise kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille iseharvenemisprotsess, mille käigus

Metsandus → Eesti metsad
203 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun