Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur b. mesoliitikum e keskmine kiviaeg c
Nende koostööpartnerid on Selver, Säästumarket, Leibur, Paulig jne. http://www.korvipood.ee/ · Samuti on konkurendid eraisikud, kes müüvad samalaadset kaupa turul. 13 Müügiprotsess: Vajalikud tööriistad hangin metsanduse masinatega tegelevast kauplusest. Sest seal on spetsiaalsed tööriistad, mis on selleks otsatrbeks ja mis on kvaliteetsed. Tarvis on · võsalõikamis tööriista (raienuga) või võsalõikussaage · koorimisnuge , millega need vitsad hiljem puhastada koorida. Hiljem, punutiste valmistamisel, on tarvis veel · kärjetraat · noad · käärid · toormaterjal on looduslik, siis tuleb esmalt leida mets(võsa), kust seda materjali saab, mis sobib just punutiste valmistamiseks;ka on võimalus osta sellist võsa, mis sobib minu toodete valmistamiseks ja mis oleks kuludelt soodne. Samas on võimalik sellise tootmise
SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. 1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k
Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis)
Kvarts Kivi töötlemise tehnikad: Tugev otselöök Pehme otselöök Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid. Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane. Olduvai kultuur (2,6 – 1,4 miljonit a tagasi) eoliit (veerekiviriist) chopper (raienuga) Dikika asula loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo erectustega seostatud. Pihukirve abil tehti kõiki töid, näiteks jahil saadud looma tükeldamine. Purustati ka luid ja otsiti ning toituti ka mitmesugustest taimemugulatest, pihukirveid kasutati, et neid mugulaid välja kaevata
varaste hominiidide leid väljastpool Ida-Aafrika riftivööndit. Seni on teada vaid koljupiirkonna luid ja hambaid. Ajumaht (320 - 380 cm³ ) on võrreldav šimpansidega, ka kasv oletatavasti šimpanside sarnane (kehaosa luid pole leitud). Muuhulgas on oletatud, et see liik võib olla hominiidide ja šimpansite ühine esivanem. Olduvai tehnokompleks • Dateering: 2,7 – 1,5 milj aastat tagasi • Levinud Ida-Aafrikas • Esimene uurija: Mary Leakey • Juhtese: raienuga (ingl chopper) • Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk, tegelikult vajati eraldatud kilde! Acheul'i tehnoloogia Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens
2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused. Pihukirved osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega) K Moustier Neandertaallased. Levallois' tehnika, eesmärgiks valmistada kindla kujuga tööriist. E Tulekivi nukleusest vorm, mis valmistöödelduna eelnevalt planeeritud kujuga S K (Võimaldas luua väga erineva kujuga tööriistu) H Aurignac Tööriistaliikide arvu kasv
· Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,4mln) Acheuli kultuur (1,4-200k) · Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200-40k) · Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34-28k) Gravette'i kultuur (28-22k) Solutre'i kultuur (20-16k) Madeleine'i kultuur (18-15/10k) Olduvai kultuuris oli ainult kaks peamist tööriista. Kasutati chopperit (kivist primitiivne raienuga - eoliit). Teine on veerekiviriist (ovaalne munakujuline, ühes ääres on terav). Võib-olla oli veel tööriistu, materjalidest, mis ei säili - nt puukepid vms. Pika kepiga sai puu otsast asju, juuri maa seest. Võimalik, et nad juba oskasid keppi käsitleda. Acheuli kultuur on iseloomulik homo erectusele. Neil olid ka pihukirved - juba kolmas tööriist. Pihukirve kivi tagumine ots on jäätud ümaraks, teine ots on terav (kividega ära löödud). Sellega sai
annaabi.ee 
