koostist ja ühtlustavad veeringet. Kuid vihmametsad kaovad maailmast tohutult kiiresti ning neid on juba 2 korda vähem, kui paarisaja aasta eest. Globaalökoloogid uurivad nende kadumisest tulenevalt tekkinud probleeme, mis mõjutavad kogu maailma. Tänasel päeval raiutakse maailmas üks ja pool aakrit vihmametsa sekundis ning teadlased usuvad, et me kaotame ainuüksi vihmametsades 137 looma- ja taimeliiki päevas, mis teeb 50 000 liiki aastas. Vihmametsade raiel kaasnevate tööde käigus lastakse atmosfääri väga palju süsihappegaasi, mis teeb kokku umbes 15% kogu süsihappegaasi hulgast, mis päevas eritatakse. See tuleneb tehnikast, mis töötab fossiilkütuste peal ja lõketest kus üleliigset puitu põletatakse. Puud ja taimed nendes metsades eemaldavad fotosünteesi teel süsihappegaasi atmosfäärist ja paiskavad tagasi eluks vajalikku hapnikku. Kui ei ole enam puid ega taimi mis fotosünteesivad, siis kasvuhoonegaaside probleem vaid süveneb
olevat puistu liigilist koosseisu. Ilma valgustusraieta võib soovitud liigilise koosseisuga puistu jääda välja kasvatamata. Vanuses 5 kuni 20 aastat on puistu tavaliselt tihe - loodusliku uuenduse tekke soodsate tingimuste korral isegi 10 00050 000 puud hektari kohta. Kõik need puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieteta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo kahaneb. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu. Valgustusraiet võiks võrrelda rohimisega. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 20006000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile. Valgustusraieid tehakse, hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte (enamasti ei leia). Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril
halvemates 1 kord. 12. Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine. Harvendusraie 20-40 aastases puistus : · täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%); · ,,hundi" tüüpi puid võib välja raiuda, kuid parem oleks, kui see oleks varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie.
ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta ,,hunt" kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Kuuse-enamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid suurendavad oluliselt puistu tormikindlust, samuti tuleks kuusikute harvendamisel vältida puistu serva harvendamist, see takistab tuule ,,pääsemist metsa". Kuusikute raiel tuleb vältida kasvamajäävate kuuskede alumiste okste laasimist, samuti on soovitatav allesjäävate kuuskede tüvede ümber jätta raiejäätmeid- see vähendab oluliselt põdrakahjustuste ohtu. Hoolikalt koristatud ning altlaasitud keskealine kuusik on ,,parim" toidulaud, mida inimene põtradele pakkuda saab. Uuendusraide eesmärk on metsauuenduse teke, uuendusraiega luuakse soodsad tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja arenguks, samuti võimalus pinda ette valmistada metsa
12) Harvendusraie Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine. Harvendusraie 20-40 aastases puistus : · täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%); · ,,hundi" tüüpi puid võib välja raiuda, kuid parem oleks, kui see oleks varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie.
. Ta peab looma eeldused välja raiutud või välja langenud puude pidevaks asendumiseks uutega. Välja raiutakse puud, mis tõenäoliselt lähenevad oma bioloogilisele küpsusele ja mis lähiajal sureksid ka ilma inimese abita. Valikraie on kohane püsimetsana majandatavas erivanuselises segapuistus, erivanuselises puhtmännikus, mitmerindelises puistus ja hall-lepikus. Ei anna häid tulemusi juurepessu aladel. Eestis tehakse turberaieid aegjärkse, häil- ja veerraiena. Aegjärksel raiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat, ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste raiejärkudega laiendatakse häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkele ja arengule.
Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud: Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 56 Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte: Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. Puude-põõsaste ümbrus niita võimalusel käsitsi. Hoida puistu ja põõsastik hõredana. Varakevadel korista talvel murdunud oksad ja puud. Puude valikulisel raiel jäta alles need, kellel ilusam võra. Pärast heinategu võiks puisniitudel mõõdukalt loomi karjatada. Kui puisniit on käest lastud, hõrendada kõigepealt puistut, raiu võsa, ja alusta siis korrapärast niitmist. (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57) Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-millegi vahel midagi piirata.
iseloomu (liigiline koosseis, keskmine rinnasläbimõõt, tagavara) järgi eelarvestus tööde mahu kohta, valitakse raieliik ja kasutatav tehnoloogia ning hinnatakse tööde kulusid ja saadavaid sortimente. Enne raie alustamist, kui kogu raiuda planeeritavat materjali ei kasutata ära ise oma vajadusteks, vaid planeeritakse raiuda ka müügiks, tuleb jälgida turusituatsiooni, puidusortimentide hindu ja turustamisvõimalusi, sest sellest võib sõltuda tehnoloogia ja raiel saadava puidu sortimentideks järkamine. Näiteks lähim saeveski võib eelistada kindla pikkuse ja läbimõõduga saepalke, mõni kaugemal asuv saeveski teise pikkuse ja läbimõõduga palke, kuid pakub paremat hinda. Hetke metsamaterjali turuhindadega ja kulutustega transpordile tuleb end tingimata kurssi viia. Enne raietööde algust tuleb raielank üle vaadata: tuleb kontrollida puistu tegelikku seisundit (see võib erineda Metsa majandamise
sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. (4) Raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, tuleb raiejäätmetest puhastada. Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult keskkonnaministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel. (6) Metsa uuendamise ja raiega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada tähtajaks, mille kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (8) Metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitab maakonnad suure,
töömahukuse vahel. Rõhutan veelkord - puidu saamine pole HR-s eesmärk omaette, tegevus peab olema suunatud tulevikupuistu kujundamisele! Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus (kokkuveoteele jäävad jne.) * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest. Üldiselt puud harvendus- (hooldus-) raiel jagatakse kolmeks: 1) Puud, mida me jätame kasvama ,nn. tulevikupuud - tavaliselt peapuuliigi paremad puud (ilus võra, tüvi). Kuid need võivad olla ka sobivad kõrvalpuuliigid. Olenevalt puistust ja kasvukohatüübist jäetakse neid kasvama 500-700 tk/ha-l. Raie käigus ei tohi tekkida metsa liituse olulist vähenemist (hõrenemist), (segapuistu ülemise rinde liitus mitte alla 0,6-0,5, puhtpuistus 0,7-0,8); 2) Puud, mida me välja raiume - puud, mis takistavad paremate puude või
annaabi.ee 
