Suurbritannia 2000 ja hiljem Fakte Rahvaarv: 62,1 milj. (Inglismaa 51,6 milj.) Pindala: 243 789 km2 Kuninganna Elizabeth II, peaminister David Cameron Rahaühik: naelsterling 90% rahvastikust elab linnas Ühines EL-iga 1973 Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia Poliitika 6 parteid: 1. Briti rahvuspartei (2 kohta europarlamendis) 2. Konservatiivne partei (koalitsioonis Ld-ga) 3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus
Pidi jagama võimu peaminister Tang Shaoyiga ja veel nelja ministriga. Mis olid kõige suuremad väljakutsed uut tüüpi Hiina riigi juhtimisel? Kõikidel puudus kogemus. Need kes mujal käinud vb olid teadmised aga riigi juhtimise kogemust kellelgi polnud. Varsti need kes nominaalselt võimu juures läksid tülli. Teatas et aasta lõpus esimesed parlamendivalimised. Liitus Ühisliit (poliitilise partei mõõtu ühend) veel väiksema nelja parteiga, nii moodustati Guomindang ehk rahvuspartei. Tänapäeval Taiwanil aga enam pole valitsev partei Guomindang on see sama jõud, kes tulevikus moodustab vastasleeri veel üsna eos olnud komparteiga. Valimistel Guomindang võitis päris ülekaalukalt. Üritasid parlamendi võimu suurendada. Guomindangi juhtidele ei meeldinud Shikai hoiak. Liikus rohkem ainuvõimu suunas. Astusid välja terava kriitikaga. Yuan Shikai lasi kellegi mõrvata Song Jiaoreni( peaministri? ) tahtis ainuvalitsejaks saada
Saksamaa oli lõhestatud kuni 1990-aastani. Hiina kodusõda- 1946-1949. 1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid. Pärast II MS 1946 puhkes Hiinas kodusõda. Ühel pool Kommunistlik Partei (toetas NSVL), teisel pool Rahvuslik Rahvuspartei (toetab USA). Lõplik lahendus: Mandri Hiinas võitsid kommunistid, hakati kutsuma Suureks Hiinaks. 1. Okt 1949 kommunistid vallutasid Bekingu. Hiina mandriosa- Hiina Rahvavabariik. Taiwan- Hiina Vabariik. Hiina tänaseni lõhestunud kahte ossa. Uhe Hiina poliitika- kommunistliku Hiina poliitika. Taiwan ei ole riik, vaid Hiinast lahku löönud osa (ajutiselt), mis tuleb Hiina külge liita. Suurem osa riike tunnistab kommunistlikku Hiinat. Korea sõda- 1950-1953
1314. aastal lõid sotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Sotimaal säilis eraldi õigusruum. 1999. aastal sai Sotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Sotimaa parlament. Sotimaa Rahvuspartei pooldab Sotimaa täielikku iseseisvumist. 2010. aastal tahetakse korraldada selle üle rahvahääletus. Kultuuri poolest on Sotimaa kõige erilisem just nenede rahvariiete pärast. Viimaste hulka kuulub meeste kantav seelik - kilt. Soti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest aga dziig. Sotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on sotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.
linn maailmas, seal puutus Mandela kokku rassismiga ja koges seda ka omal nahal. Mustanahaliste elu oli raske, nad olid vaesed ja valged rõhusid neid. Soovist parandada tumedanahalise elujärge, astus ta Aafrika Rahvuskongressi (ANC) 1942 aastal. See oli organisatsioon, mis võitles neegrite õiguste eest ja diskrimineerimise vastu. Mandela ja ta sõbrad Tambo ning Sisulu moodustasid ANC Noorte Liiga. 1948 kehtestas valimised (mustanahalised ei tohtinud valida) võitnud valgete aafriklaste rahvuspartei apartheide süsteemi. Apartheid eraldasid valgeid ja musti üksteisest ja diskrimineerisid mustanahalist elanikkonda. Erinevat nahavärvi inimesed ei võinud enam abielluda, linnades olid eraldatud mustade piirkond ja valgete piirkond jne... Pärast apartheide teket pühendas Mandela end nende vastu võitlemisele. Ta korraldas sõpradega boikotte ja streike lootuses et neil õnnestub taastada mustanahaliste õigused. Ta rändasid sõpradega paigast paika
Termin tuli kasutusele alles pärast Teist maailmasõda. 1913. a võttis LAU parlament vastu “Seaduse pärismaalaste maa kohta”, mille autoriks oli buuri rahvuslaste juht J.B.M. Hertzog. See oli esimeseks seaduslikuks sammuks territoriaalse segregatsiooni suunas. Bantudele eraldati ca 9 miljonit hektarit maad, aga neil keelati omandada maad väljaspool reservaate. Buuri rahvuslast suurimaks unistuseks oli luua kogu Lõuna-Aafrikat hõlmav buuri riik. 1914. a rajas Hertzog ka Rahvuspartei, mis edandas mõõdukat buuri natsionalismi. Inglaste huve esindas Unionistlik Partei, buuride anglofiilset suundumust Lõuna-Aafrika Partei, eesotsas J. Smutsiga. Buuride ekstremistlikku natsionalismi esindas Broederbond, mis loodi 1918. a. Sellest teatakse üpris vähe, sest selle liikmed olid suuresti salastatud. Pärast Teist maailmasõda tuli see võimule läbi Rahvuspartei, mille liikmed võisid olla ka Broederbondi liikmed. Nad toetusid müüdile buuride kui messianisliku rahva rollile
kaubanduse ebastabiilsus. Pärast sõda kasvas tööpuudus tänu demobiliseeritutele järsult 2 miljonini ning inflatsiooni tõttu oli 1919. aastaks elu võrreldes sõjaeelsete aastatega kasvanud neli korda. Suure osa elanikkonna vaesumine muutis rahva sõjakaks ja kuigi valitus üritas ühendad jõude rahvusliku heaolu nimel, ei tulnud sellest midagi välja. Selleks oleks pidanud kaks suuremat parteid, sotsialistid ja Rahvuspartei looma koalitsiooni, aga nende vahelisi suure lõhe ületamine oli võimatu. See sundis valitsusi tegema koostööd juba pead tõstvate fasistidega. 2.2 Fasistliku liikumise teke Olukorras, kus rahva seas valitses üldine rahulolematus, oli uute rühmituste teke paratamatus. 23. märtsil 1919. aastal kogunes Milaanos grupp sõjaveterane, rahulolematuid sotsialiste ja revolutsionääre Mussolini õhutusel, et rajada uus jõud rahvuspoliitikas. Loodi
Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund Sisepoliitika Erakonnad: Rahvuslik Koonderakond Rahvuslik Eduerakond Maaliit Sotsiaaldemokraadid Kommunistid Rootsi Rahvuspartei Maareform Maarentnikud said osta maa päriseks. Keeletüli: Soome ja rootsi keel olid riigikeeled Rootslased nõudsid rootsi keelele suuremid õigusi Ehtsoomlased - nõudsid ükskeelset riiki Põhitüli Helsingi ülikooli õppekeele pärast. 1937 sai ülikooli õppekeeleks soome keel Keeluseadus 1919-1932 kehtis alkoholi keeluseadus Keeluseadus tühistati rahvahääletuse tulemusel.
milles Saksamaa osutus olevat peaaegu üksinda kogu Euroopa vastu. Probleemide sisemist olemust mõistis Schönerer suurepäraselt, kuid see-eest eksis ta suuresti inimestes. Selles viimases osas oli just nimelt tugevamaks pooleks doktor Lüeger. Lüeger oli haruldane inimestetundja. Tema reegliks oli mitte mingil juhul näha inimesi paremas valguses, kui nad on. Seetõttu arvestas ta palju paremini elu reaalsete võimalustega kui Schönerer. Saksa rahvuspartei juhi kõik ideed olid, teoreetiliselt öeldes, täiesti õiged, kuid tal ei olnud ei jõudu, ega oskusi, et seda teoreetilist arusaama massile edasi anda. Teiste sõnadega, ta ei suutnud anda oma ideedele sellist vormi, mis oleks vastanud rahva laiade masside vastuvõtu-astmele (kuid see vastuvõtlikkus on küllaltki piiratud). Kuna see oli nii, - jäi kogu Schönereri teoreetiline tarkus ja sügavus ainult mõtte-tarkuseks, see ei saanud kunagi muutuda praktiliseks tegelikkuseks.
annaabi.ee 
