Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. See näitas Vene valitsusele eestlaste sihikindlust. 7. 1917. aastal valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. Eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes. 8. 1917. aastal liideti Eesti ala üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska. See muutis rahva ühtsemaks.
Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. · 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2
vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel:kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel
rahvuslipp. 1988 juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine parteijuht Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. 1988. aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus „Eestimaa laul“, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seda aega kutsuti ka Laulvaks Revolutsiooniks. Kasutati juba massiliselt rahvuslippe, lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. Kõik see põhjustas omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel ja sügisel moodustati Interliikumine ja Töökollektiivide Ühendnõukogu, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks ja kritiseerisid demokraatlike organisatsioonide tegevust. Neil oli ka Kremli võimuladviku toetus.
Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 a. lõpp Eesti Muinsuskaitse Seltsi EMS asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon. 1988 a. loodi Rahvarinne. 1988 a. kevad/september toimus laulev revlutisoon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle
Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel: - kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe - lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule - toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat - kutsuti esimest korda üles omariikluse taastamisele. Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Trivimi Velliste. Rahvarinde juhtkond sellest ettepanekust ennast esialgu distantseeris. 3. Poliitilised suunad Eestis 1980.aastate lõpul: 1988 aastaks oli Eestis välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad:
advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. - Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud
aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991.a.). Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales 2 rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988
Kultuuritegelased koostasid avaliku kirja, milles tunti muret Eesti tuleviku pärast (40 kiri) Võõrale võimule üritati osutada vastupanu: relvastatud, poliitline ja kultuuriline vastupanu o Relvastatud vastupanu osutasid metsavennad sõja ajal ja pärast sõda stalinismi ajal o Poliitiline vastupanu arenes koolinoorte põrandaaluste organisatsioonide kaudu – levitasid lendlehti, tegelesid poliitilise propagandaga, heisati rahvuslippe, lõhuti nõukogude monumente o Kultuurilise vastupanu käigus üritati säilitada oma elulaadi, eesti keelt ja kultuuri, sidet Läänega, üldlaulupeod 60ndate algul vaibus põrandaalune tegevus ja koos sellega vastupanuliikumine, kümnendi lõpus hakkasid avalikult ja aktiivselt vastupanu osutama teisitimõtlejad o Levitasid Läände infot Eesti kohta, andsid välja ja levitasid põrandaalust kirjandust 30. Pagulus
Karl Vaino asendati Vaino Väljasega. Väljas andis märku valmidusest teha Rahvarindega koostööd ja võttis osa laulva revolutsioooni kulminatsioonist, Rahvarinde septembris korraldatud hiigelüritusest lauluväljakul, kus üheskoos laulis 250 000 inimest ehk veerand kõigist eestlastest. - Oma ,,uus ärkamine" oli ka lätlastel ja leedukatel. 1988.a pikk ja kuum suvi nägi külluses palavikulist isamaalist tegutsemist. Kõikjal võis kohata keelatud rahvuslippe. Riias ja Vilniuses hiiglaslikud meeleavaldused. 23.aug meeleavalduses osales üle 200 000 leeduka. Leedus edutati etteotsa Algirdas Brazaukas, kes sai kohe populaarseks, kui teatas Vilniuse katedraali tagasiandmisest katoliku kirikule. Lätis Anatolijs Gorbunovsist, parteijuhiks Janis Vagris. Rahvarinded- Lätis juhtiv Dainis Ivansi, Leedus Vytautas Landsbergis. - Teisitimõtlejad asutasid 20.augustil 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Endine
annaabi.ee 
