Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16
tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi
Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik
Kaasnesid muutused eurooplaste kommetes, silmaring laienes. Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv. 5.Protestantliku kiriku kujunemine. 5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad 1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu. 2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga. Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid.
landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti: ristimine ja armulaud. Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku- pead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Ta pidas ref-ga seotud dispuute mun- kade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nii hakkas ref levima. Kui ta lõpuks aru sai, oli juba hilja. Karl V lootis Saksamaad tihedamini liita. Paljud saksa vürstid asusid ref. poolele. Aladel, kus ref. võitis, said kohalikud vürstid kiriku üle võimu.
Selleks tuli aga asutada uusi koole ja õpetada rahvast lugema ja levitada haridust. Tänu sellele tõusis rahva kirjaoskus maades, kus oli levinud luterlik reformatsioon. Need impulsid avaldasid mõju ka Baltimail. (Piirimäe 1982 ,31) Uued ideed jõudsid Baltimaadele tänu Saksamaa ülikoolides õppinud noormeestele. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis kirikliku hierarhia kaotamist, kiriku- ja kloostrimaade likvideerimist, kirikutalituse lihtsustamist ja rahvuskiriku loomist. Uus õpetus ja evangeeliumi esiletõstmine jumalasõnana äratas kiriku huvi rahva-keelte vastu. Alguse sai emakeelne õpetus, kasutusele võeti mitmeid uusi kooliraamatuid. Iga koguduse liige pidi jõudma kristliku õpetuse mõistmiseni vaimuliku kirjanduse lugemise abil. Vana- Liivimaal levis protestantism esialgu ainult linnades. Reformatsiooni võidukäik algas siin 1524. aastal. REFORMATSIOONIJÄRGNE AEG EESTI ALAL Reformatsiooni tulemusel asendus vana haridussüsteem uuega
31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest -> reformatsiooni teine nimetus ususpuhastus. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tollast kirikupead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta
areng. Inglise parlament oli võitnud kuninga absolutismi. Pilet 11 *Reformatsioon Saksamaal Põhjused: ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis vaimulikud olis eelisseisuses katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks indulgentside müümine Kõik paavstis täiendasid jumala sõna Martsin Lutheri tegevus: Martin Luther oli teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sao alguse reformatsioon. Luther kutsus ülesse kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Luther väitis, et usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnistas 2 sakramenti- ristimist ja armulauda, kiriku hierarhiat ei pooldanud, mõistis hukka indulgentside müümise, vaidlustas paavsti ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, kus seletas oma vaateid. 1517. aastal algas Reformatsioon. Reformatsiooni põhiseisukohad: Pandi paika Augsburgi usurahuga. Augsburgi usutunnistuses
õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima. Siis õppiski ta teoloogiat Wittenbergis ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning seetõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks. Saksa rahva Püha Rooma riigi keiser Karl V kutsub kokku 1521. aastal Wormsi riigipäeva, kus ta lootis et Martin Luther ütleb lahti oma vaadetest, kuid seda ei juhtunud ja Martin Luther kuulutati lindpriiks. Teda kaitses ainult Saksi kuurvürst.
Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi Kiriku kõlbeline allakäik Indulkentside müük Martin Luther (1483-1546) 95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest ja tõlgendustest Rahvuskiriku loomine Kogudus valib õpetaja Olulised on kaks sagramenti ristimine, armulaud Paavst ei takistanud reformatsiooni Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit 1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest) Luther kuulutati lindpriiks Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina
annaabi.ee 
