õitseaja Lucius Acciuse loomingus (170-85, säilinud üksnes fragmentidena) mandus siis suurejoonelisteks vaatemängulisteks etendusteks ning elustus ta Seneca loomingus. II sandil teisel poolel kerkisid vanade zanrite languse kõrval esile mitmed uuemad- kujunesid satiir ja lüüriline laul, arenesid ajalooproosad ja retoorika, kuid paraku pole selle ajastu looming meieni jõudnud või kui, siis on jälgitav vaid fragmentide najal. Rooma kirjanduse kõrgajaks aga sai I sajand eKr. Inglise rahvusdraama (W. Shakespeare) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik oli William Shakespeare (1564-1616). Tema ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nii nimetatud ajalookroonikad, mida mängiti juba enne sajandipööret. Elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust- armastus aga on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema.
Sancho Panza seikleb koos Don Qoijotega. Ta oli lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare valitseja. 7) Commedia Dell'arte-tekkis 16.sajandil omalaadne ja algupärane rahvalik teater. See avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 8) Inglise rahvusdraamad, teater(teatri ehitus ja etenduse käik) Inglise rahvusdraama oli mõjukamaid nähtuse Euroopa renessansis. Kujunemise allikaks olid hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid. Seda mõjutas tugevasti veel antiikdraama. Draama muutus ühtlasi kirjandusliigiks, mis võis kõige enam mõjutada ühiskonna hoiakut. Teatri ehitus erines väga palju tänapäeva teatri ehitusest. Tegevus toimus järgemööda erilavadel. Istekohad olid publikule rõdul. Näidendis kasutati mitmesuguseid eriefekte. 9) William Shakespeare tema teosed :
uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti. Kanti maske. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis. See hääbus aga mõjutas komöödiaid. Inglise rahvusdraama Teater muutus väga popiks. Avati palju avalike ja erateatreid. Draama muutus kirjandusliigiks. Lavastati nii tragöödiaid kui ka komöödiaid. Põhiliselt 5 vaatusega värssteoseid. Ülekaalukas blankvärsi kasutamine. Ajaloolised ja mütoloogilised teemad. Christopher Marlowe Suurim Shakespeare´i eelne dramaturg. Kirev elukäik, oli kuninganna salateenistuses, kuulus vabamõtlejate ringi, ta õppis usuteadust kuid tal oli ateistikuulsus. Mõrvati. "Doktor Faustuse
askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi). 15. Inglise draama. - Inglise rahvusdraama kujunemise allikaks olid ühelt poolt hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, mida mängiti menukalt 16. saj lõpuni ning interluudiumid (lõbusad näidendid). Teiselt pool aga antiikdraama, mida hoogsasti tõlgiti ja jäljendati. Teater muutus enneolematult populaarseks Elizabeth I valitsemisajal. Shakespeare'i eelkäija on Christopher Marlowe. Marlowe tõi teatrilavale Fausti-müüdi. 16. W. Shakespeare. - W
Rõhutab teadlikult muljet loo müütilisusest (isegi kujutluslik loo autor). 13.Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.): Christopher Marlowe (Tragöödiad), Shakespeare (Kogutud teosed), Lope de Vega (Sevilla täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel tekkis seal omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’ arte – elukutselised näitlejad. Näidendi valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kõnekoomika. Inglise rahvusdraama üks mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis.
Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu".
,,Meelelahutuseks kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel". 12. Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.) (RA, Marlowe' Tragöödiad, Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht; ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja) · Euroopa renessansi kõrgajal võib täheldada ainult uusaegse draama eeldusi. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. · Varaseim uusaegne rahvusdraama kujunes välja juba renessansi loojangul ja Inglismaal, Hispaanias. Ülejäänud euroopas veel hiljem. · Itaalias matkiti antiiktratrit. Pmst mõned komöödiad olid (Ariosto ja Machiavelli omad), üksikuid tragöödia katsetusi kaa. Commedia dell'arte · Itaalias 16 saj keskel, omalaadne ja algupärane rahvalik teater. · Võrreldes keskaegse teatriga ELUKUTSELISED näitlejad · Sarnane mõne antiikse komöödia liigiga ja hiliskeskaegse farsiga
müsteeriumid, miraaklid ja moraliteed ning ka farsid ja sotiid. Kuid neis puudus tõeline meistritöö. Renessanssi ajal oli draama areng ka märksa aeglasem, kui teiste kirjanduslikke zanrite oma. Varaseim uusaegne draama kujuneb välja alles renessanssi loojangul, XVI sajandi lõppveerandil kahes Lääne-Euroopa maas Inglismaal ja Hispaaanias, teistes Euroopa maades, sealhulgas Prantsusmaal,nihkub rahvusdraama teke renessansile järgnevasse aega. Ja alles XVII sajandil, kui kodanlik kultuur tungib jälle keskaja kultuurile, tekib Prantsusmaal taas traagiline anr. Erinevalt hispaania ja inglise tragöödiast, prantsuse tragöödia pöördub tagasi antiikaja juurde, õpides humanistide akadeemilistest kogemustest, ,,Plejaadi" darmaturgidest ja Itaalia barokkist. Kuid elutu ja formaalne tragöödia, mida
Peremees võttis Berganza endaga hospidali kaasa, kus ta nüüd haigete vestlusi pealt kuulab. Hommik jõudis kätte, nii et Berganza lõpetas. Lipnik magas, kuni ta sõber koerte kõneluse I osa luges. Sõber pidas seda heaks väljamõeldiseks, millele tuleb kindlasti järg kirjutada. 13) Renessansi draama ja teater (15.16.saj), Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad Renessansi draama areng oli hilisem kui muude liikide oma. Varaseim uusaegne rahvusdraama kerkis esile Inglismaal ja Hispaanias renessansiajastu lõpus. Itaalias matkiti antiikteatrit. Rooma komöödia eeskujul kirjutas Ariosto 16.saj 5 karakterkomöödiat. Machiavelli kirjutas Firenzest kriitilise proosakomöödia ,,Mandragora". Üksikuid katsetusi oli ka tragöödiavallas. Tasso järgis aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõudeid lüürilis-pastoraalses värssdraamas ,,Aminta". Mandragora (Machiavelli)
kui looduse metsikut poolt, mida on umbusaldatud ja püütud vältida. Ben Johnson kirjutas vaimukaid karakterkomöödiaid. Tuntud "Volqone" (1606) silmakirjatsemise väljanaermine. Nähtub kallak karakterkomöödia poole. Mingi tegelaskuju rõhutamine. Moliere jätkab seda suunda 1650ndatel. "Tartuffe", neg tegelane, tema rõhutamine. 17.sajandi II poolel ei tule inglismaalt suuri teoseid Euroopa kirjanduses. Inglise rahvusdraama kõrval (Shakespeare) oli ka Hispaania draama. Hispaania draama Lope de Vega (1562-1635), Tirso de Molina (15, Calderon (1600-1681). Lope de Vega oli hispaania rahvusdraama aluspanija ja oli ka asimeseks suurkujuks. Teatri ehitus on samasugune nagu Inglismaal, samuti ka palju muud. Ajaliselt oli see nähtus Hispaanias pikemalt. Kui Lope de Vega oli Shakespeare'i kaasaegne, siis Calderon on tunduvalt hilisem tuleb siis kui Lope de Vega lõpetab. Tirso de Molinal
annaabi.ee 
