23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon Kõrgkooliraamatukogu on kolledži, era- või muu kõrgkooli üliõpilasi, õppejõude jt. töötajaid teenindav raamatukogu. 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna Eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaline säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; Eesti teavikute riiklik bibliograafiline registreerimine rahvusbibliograafia andmebaasis ja rahvusbibliograafia andmebaasi kättesaadavaks tegemine; Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimine; trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine; raamatute standardnumbri rahvusvahelise süsteemi (ISBN), jadaväljaannete standardnumbri rahvusvahelise süsteemi (ISSN) ja noodiväljaannete standardnumbri rahvusvahelise süsteemi (ISMN) rahvusliku agentuurina tegutsemine;
kompaktsemalt kättesaadavamaks ning mõistetavamaks muuta. Kirk- Othmer Encyclopedia of Chemical Technology - vahendusinfoallikas, kuna on entsüklopeedia ning sisaldab teiste inimeste poolt „loodud“ informatsiooni, antud teos vaid koondab neid. Ravimi Lipitor patent - algallikas, kuna ravim on just selle firma poolt välja mõeldud ja töötatud. Vastasel juhul ei saaks patenti taotledagi. Eesti rahvusbibliograafia ERB - vahendusinfoallikas, korrastatud infokogum, mis lihtsalt koondab erinevaid teoseid. 3. Kas TTÜ raamatukogus on võimalik lugeda populaarseid ajakirju "Nature" ja "Science" paberil? Kasutan täpsustatud otsingut, kuhu trükin pealkirjana sisse „nature“, asukohaks määran TTÜ raamatukogu ja teaviku laadiks ajakirja. Tulemustest näen, et selline ajakiri on meie raamatukogus olemas ning seda saab ka kohapeal kasutada.
Esimeseks Eesti raamatute nimestiku koostajaks peetakse Rozenplänterit avaldas aastatel 18131823 ajakirjanduses eestikeelsete trükiste aastaloendeid. 1921. aastal alustas Tartus tegevust Eesti Bibliograafia Asutis, mille põhitööks sai eesti ajakirjanduse üldise retrospektiivse analüütilise bibliograafia koostamine. 1940. aastal võttis Eesti Bibliograafia Asutise töö üle Eesti Kirjandusmuuseumi Bibliograafiaosakond. Rahvusbibliograafia koostamiseks ja väljaandmiseks tegi põhjalikke ettevalmistusi ja kogus materjali ka Richard Antik Eesti raamatute üldnimestik 19181923 ja Eesti ajakirjandus 17661930. 1946 võeti EKM AR perspektiivplaani 19011941 ilmunud eestikeelsete raamatute üldnimestiku koostamine. Projekti algatajaks ja juhendajaks oli Endel Annus. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamise kava, mille esitas Endel Annus, kiideti heaks 1978 ja 1979
Ajakirja artikkel (Aarma, 2000) Aarma, L. (2000). Eestikeelsete raamatute kirjastaja Johann Fischer. Raamatukogu, 2, 17-21. (Bauch, 1993, lk 576) Bauch, D.T. (1993). Solar energy. The world book Kogumiku artikkel encyclopedia, 18, 576-579. Chicago: World Book. (Uverskaja, 1998) Uverskaja, E. (1998). Jooksva rahvusbibliograafia Jätkväljaande mõistest. Acta Universitatis Scientiarum Socialium artikkel et Artis EducandiTallinnensis. Infolevi ja – tarbimine. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus (Rogalevitš, 2004) Rogalevitš, V. (Jaanuar 2004). Library websites:
23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon. Kõrgkooliraamatukogu on raamatukogu, mille põhifunktsioon on teenindada üliõpilasi, akadeemilist koosseisu ja spetsialiste ülikoolides ning teistes kõrgharidust andvates õppeasutustes. (Kõrgkooliraamatukogu võib teenindada ka kogu elanikkonda.) 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna. Koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud, registreerib kogu Eesti rahvusbibliograafia ja trükitoodangu statistika ning väljastab rahvusvahelisi standardnumbreid. 25. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid parlamendiraamatukoguna. Tagades Riigikogu jt. põhiseaduslike institutsioonide infoteeninduse; 26. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid teadus- ja arenduskeskusena. Teaduskeskusena vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas;
· Personaal- või sülearvuti mälus salvestatud otsingmootorir omav loogiliselt seostatud andmete kogum. 31. Kuidas andmebaasid jagunevad? · Bibliograafilised · Faktiandmebaas · täistekstandmebaas 32. Mis on bibliograafia? · Trükiväljaandmed, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. 33. Nimetage bibliograafia liigid. · Rahvusbibliograafia · Erialabibliograafia või teemabibliograafia · Tutvustusbibliograafia · Ühe ajakirja bibliograafia või registrid · Raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 34. Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? · Otsisüsteemid ehk otsingmootorid · Teemakataloogid · Portaalid 35. Mis on teemakataloog? · Süstemselt korrastatud ja rühmitatud teemalinkide hierarhiline loetelu 36. Nimetage teemakatalooge (3) · Neti.ee
..........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid...........................................................................
Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. Bibliograafiad annavad meile ammendava ülevaate kõigist teavikutest, mis on ilmunud teatud ajaperioodil. Reeglina on bibliograafiad korraldatud vastavalt teavikute ilmumisaegadele ja kindlate kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog?
aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel, kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning organiseeriti 150 kohaga lugemissaal · 1975 - alustati õppejõudude ja teadlaste isikunimestike koostamist. Aastatel 1985-1995 on ilmunud 11 nimestikku · 1977 - alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist elektronarvutil · 1980 - 1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel · 1983 - toimus esimene teaduskonverents · 1989 - alustati Eesti tehnikabibliograafia koostamist; raamatukogu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldati vabariiklik teaduskonverents "Raamatukogude osa tehnikahariduse ja tehnikauuringute arengus Eestis" · 1990 - raamatukogu astus Rahvusvahelise Tehnikaülikoolide Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL)
2) informatsioon euroopa tasandil info Euroopa Rrde kohta kolmes keeles (onfo gabrieli kohta, avalik info CENLi kohta, uued projektid, muutused raamatuykogudes (teenused), tekstid riikide Rrde kohta alfabeetilises järjekorras, märksõnaline otsingusüsteem, Rrde võrguteenused. 3) Raamatukogud- info euroopa Rrde kohta (ajalugu, poliitika, kogud ja teenused 4) Individuaal teenused- koondkataloogid, rahvusbibliograafia, andmebaasid. 14. Eesti raamatukogunduse roll 21. sajandi alguse sotsiaalses kontekstis. Kokku on Eestis 1182 raamatukogu, millest 576 rahvaraamatukogu, 523 kooliraamatukogu, 83 eriala- ja teadusraamatukogu. 90ndatel suured muutused raamatukogusüsteemis seoses Eesti taasiseseisvumusega. Makrokeskkonna muutused- üleminek liberaalsele turumajandusele, rahvusriigi taastamine, radikaalne erastamine, edukas rahareform, kultuuri depolitiseerumine, kultuuritarbimisest kaugenemine- eelkõige
R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö. · Tallinna linnaarhiivi kaardikogu sisaldab palju ajaloolisi linnaplaane nii Eesti kui Venemaa ja muude maade kohta. Olemas pilootandmebaas.
annaabi.ee 
