"Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist. Nõukogude võimu poolt arendatud totalitaarsport põhines riiklikul süsteemil ja finantseerimisel. Totalitaarspordi positiivsed ja negatiivsed jooned • Poliitilise patriotismi • Spordikoolide süsteem, nõudmine sportlastelt, • spordiorganisatsioonide • põhimõte „Võit iga hinna integreeritud süsteem,
aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Suuresti tänu tema poolt väitekirjana avaldatud Juusteni piiskopikroonikale hakkas tekkima ettekujutus soome rahvast, keelest ja ajaloost. Tulihingelisim rahvusaate kuulutaja oli Adolf Ivar Arwidsson: "Rootslased me ei ole, venelasteks me saada ei või, olgem siis soomlased!". Jaakko Juteini 1. soomekeelne ilmalik kirjanik, keda nii palju loeti. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga
1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: - Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881):
rahulolematused kehtiva korra vastu (1830, 1848). Nõutakse põhiseaduslikku riigikorda, valimisõiguse laiendamist. Olulisteks muutuvad kodanikuvabadused. Kinnistuvad rahvuslikud enesemääramisõigused (Itaalias, Saksamaal). Tulemuseks on kokkupõrked. 19. sajandi periodiseerimine 1. Napoleoni-sõdade periood (-1815) Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Tekib teiste rahvas vastuseis (liberalism, natsionalism). Toimub rahvusaate kujunemine ja levimine. See avaldab mõju peale Viini kongressi. 2. Restauratsiooni periood (1815 1848) Pol restauratsioon ülevalt poolt ja rahva poolt vastureaktsioon. Periood lõpeb suurte revolutsioonidega. Suuremad rahutused algavad pihta Prantsusmaalt. Viini kongressil domineerivad vanad valitsejad ja sõja võitjad. Eesmärgiks on Euroopa normaliseerimine ning vana korra taastamine. Taotletakse valitsejate legitiimsust.
· Vastu vasakpoolsed ja rojalistid: mitmed vandenõud nt. 1785,1796 · Majanduspoliitika ebaõnnestub: jätkuv riigi pankrot ja inflatsioon · Kuritegevuse kasv · Püsib armee toetusel · Valimistulemuste manipuleerimine Välispoliitika ja armee Edu I koalitsioonisõjas (1792-97) · Preisimaa ja Hispaania sõlmivad rahu (Reini piiri kehtestamine) · Austria jätkab SB toetusel · Sõdade mõju allutatud Euroopas: I Moodsa rahvusaate (keelenatsionalismi tekkimine) II Prantsusmaa massiarmee mõjul muudatus sõjanduses: suured pealetungid Napoléon Bonaparte (1769-1821) esiletõusu tingimused · Kindral Itaalia rindel (1796-97) · Prantsusmaa edu mandril, merel SB ülevõimas vastane · Relvastumine ja kaubandussõda · I koalitsioonisõda lõpeb 1797: Austria kaotab mh. Belgia alad, Itaalia alasid · Järele jääb üks vastane : SB !
40 Põhjamaade välispoliitika 1815-1914/17 Rahulik ajastu peale paari erandi: 1) Krimmi sõda (1854-56): SB (ja Prantsusmaa) laevastik tegutses aktiivselt ka Läänemere regioonis ja Ahvenamaa ja Soome rannikualade pommitamine. 2) Slesvig-Holsteini küsimus ja selle sõjaline lahendamine (1848-51 ja 1864) Kaksikhertsogkondade Slesvig-Holsteini lõtv personaalunioon Taaniga algas hiliskeskajal. Taust: rahvusaate ajastul teravnes sakslaste ja taanlaste vastuolu. Taani soovis inkorporeerida põhjapoolse kakskeelse Slesvigi ala enda põhiterritooriumi koosseisu. Taani Slesvigi inkorporeerimise motiivid olid rahvuslikud ja riigikaitselised. 1848-64 Taani nn ,,Eiderpoliitika" (jõgi Slesvigi ja Holsteini vahel). Eideri-jõest peab saama Taani päristerritooriumi lõunapiir nn Saksa maailma vastu ehk Slesvigi peab liitma Taani pärisalade koosseisu. Slesvig-Holsteini I kriis (1848-51)
Kui Preisimaa eestvedamisel otsustasid aristokraadid ühinenud Saksamaa heaks, siis tegurid olid peamiselt keelelised ja kultuurilised. Seal tekkis ka probleem, et kas Austria kuulub Saksamaa alla, etnilise ja rahvusliku ühendamise tõttu jäeti Austria siiski Saksamaast eraldi Taheti keelelist ja kultuurilist puhtust. Saksamaal oli enne keeleideoloogia, alles selle järgi kujundati riigi piirid keele alusel. Sama oli ka Itaalias. 19saj Saksamaa rahvusaate mõjul hakkavad ka teised riigid rahvuslikult ärkama Rahvuslik ärkamisaeg, seejärel keeleideoloogia ja alles siis rahvusriik. Ühinenud Saksamaa, Itaalia ja ka Eesti jne (kõik 20saj Ida- Euroopa riigid) esindavad rahvusriikide teist, nn hilinenud lainet. See on ka üheks põhjuseks et Lääne ja Ida Euroopa vahest üksteist nii hästi ei mõista. Ühinenud Saksamaa Keisririik (1871-1914) Ajaloopärand: konfessionaalne ja riiklik killustatus. Ca 60% protestandid ja
See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele kirjutatu on teisejärguline ning lastekirjanik pole ,,päris kirjanik" (Palm 2001: 18). 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused, kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. (Tarrend 2005: 31). Kirjastajate soovimatuse tõttu avaldamisriske võtta hääbus omamaise lasteraamatu väljaandmine pea olematuks. Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus. Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti. Tingimused, mis võimaldavad tõlgetel omandada kultuuris keskse
annaabi.ee 
