· Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Tuntusest · Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. · Mõnel pool on kasutatud teda rahvameditsiinis (Nt:hambavalu ja leetrite vastu) · Paljude rahvaste arvates aitab ennustada. · Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Rahvapärased nimed · Lambriline · Lepatiiu · Lepalind · Leeslind · Leeskana · Maarjakana · Kirilind · Käokirjes · Merihärg · Jumala loomake Vaenlased · Sipelgad · Linnud · Ämblikud
maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks 3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Huvitavat · Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset · Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised · Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp lepatriinu võib olla punane mustade täppidega kui ka vastupidi. · Suurima lepatriinu pikkus küündib ühe sentimeetrini
mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu. Lepatriinu oli kujutatud telefonioperaatori EMT logol. Lepatriinu on levinud komponent Eesti lasteaedades. Vana emt logo kus on kujutatud lepatriinu Kokkuvõte
ka tulevase kaasa päritolu. Selts: mardikalised Coleoptera Sugukond: lepatriinulased Coccinellidae Eestis esinevad liigid kuuluvad erinevatesse perekondadesse Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata kehapikkus 7-8 mm mune 200-1500 · Üks lepatriinu võib elu jooksul ära süüa tuhatkond lehetäid. · Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. LISA 1.0 1.1 Luuletus Triinu Kärbes, ei lepatriinu ronib mööda kõrt. Vaatab ringi ,otsib nagu linnukene õrt. Kõrs kooldub, kaardub, maha kukub triinu. Mustalt, korpas mullakamaralt nüüd teda piilun. Nagu naabri proua, paks, täpilise põllega.
(ülestõusvat) kehastust. Zhou ajal hakati teda nimetama shi'ks (laip, surnu asendaja). Tal oli selles riituses priviligeeritud osa, kuna ta sai esimesena maitsta ohvritoite. Zhou dünastia ajal, kes luges end Taeva mandaati omavaks, sai Shangdi sünonüümiksTian (taevas). Samas arvati esivanemaid olevat Taeva tahte vahendajateks. Keiserliku Hiina usuks oli nii taoismile kui konfutsionismile eelnenud ja neis osaliselt kehastunud Taeva kummardamine. Keiser oli Taevapoeg (Tianzi). Hiina rahvauskumustes ja taoistide poolt kummardatakse siiamaani ka Maa, mulla jumalat Tu Did. Zi tähendus tähtsustus hiina kultuuri alusteose "Zhouyi" ehk "Zhou muutuste" läbi, mis sai hiljem nimeks Muutuste raamat. Selles sisalduvate kuusjoonte kasutuselevõtjaks ja põhiteksti kirjapanejaks (vähemalt kuusjoonte osas) loetakse Zhou dünastiale vaimse aluse pannud Wen Wangi. Hieroglüüf wen märgib mustrit, hieroglüüfe, klassikalist keelt, kultuuri ja laiemas mõttes ka tsivilisatsiooni
levikut. Saarte tikandites oli tumesinine, roheline ja kollane leinamärgiks. Eesti rahvapärimustes on olulisemateks sümboolseid tähendusi omavateks värvideks valge, must, punane ja sinine, hiljem ka kollane, roheline ja hall. Punane kaitseb elavaid inimesi ning on hädavajalik sünni-,pulma- ja surnukommetes. Eesti ravimaagias on levinud värviliste lõngadega haiguskolde piiramine või ümbritsemine punasega, kasutati ka sinist ja musta. Punasele omistati rahvauskumustes kaitsefunktisoon, seda kasutati tõrje-ja ravimaagias ning üldse nõiduses vere asendajana. Levinud oli maagilise toimega punase lõnga kasutamine mingi paiga kaitsmiseks. Sinine, must ja valge on tuntud matmiskombestiku värvidena, punasest surnu puhul hoiduti. Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke..
......................................................................................8 Ohud ja vaenlased.......................................................................................................................9 Liigikaitse...................................................................................................................................9 Huvitavaid fakte kokkuvõtlikult siili kohta..............................................................................10 Siil rahvauskumustes.................................................................................................................11 Siil kui mõõtühik.......................................................................................................................11 Mõistatused siilist.....................................................................................................................12 Legendid siilist......................................................................................
(vt kasutatud kirjandus 1) Foto 1, maavärina kolle ehk epitsenter (https://www.taskutark.ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa
tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Eestis toimunud maavärinate arv oli kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Peale kulminatsiooni oli maavärinate arv üle kahe korra väiksem. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega
HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega väljenda sellist respekti nagu ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu nagu ronga puhul: vares, vares, kui sa head tead, siis karju veel, kui halba, siis lehvita tiibu või nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES
annaabi.ee 
