12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 13. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 14. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? Õiguslikud nt. abiellumise alampiiri sätestamine Majanduslikud nt. vanemahüvitis Administratiivsed nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks Propagandistlikud
esineb ka piiriülest pendelrännet. 13. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 14. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 15. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? 1)Õiguslikud – nt. abiellumise alampiiri sätestamine 2)Majanduslikud – nt. vanemahüvitis 3)Administratiivsed – nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks 4)Propagandistlikud
Riik ning rahvas teevad pidevalt koostööd, et säilitada seda. Me oleme uhked selle üle. Me püüame näidata end maailmale heas valguses; et me oleme tugev ja iseseisev rahvas. Kasvõi meie laulupeod näitavad, et meie kultuuris on omane olla ühtehoidev ning positiivne, sh ka ambitsioonikad ning motiveeritud. Me ei saa ära hoida võõrkeelte ning rahvaste levimist meie riigis ning ühiskonnas, kuid see ei peata meil eestlaseks olemast. Kurbusega tuleb nentida, et meie tänapäeva rahvastikupoliitikas ei ole midagi, mis tagaks ,,eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade", nagu nõuab meie põhiseadus. See koosneb peamiselt venelastele kodakondsuse pakkumisest ja elanike iibe tõstmisest rahaliste toetuste ja hüvitiste kaudu. Sellised iibe tõstmise meetmed muidugi ainult kiirendavad eesti rahva proportsiooni kahanemist elanikkonnas, sest, nagu üldiselt teada, avaldavad need suuremat mõju peamiselt madalama hariduse ja väiksema sissetulekuga ühiskonnakihtidele, kes
Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Perepoliitika: kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust enne ja pärast lapsesündi on emadel õigus tasustatud lapsepuhkusele
Arenenud riikides: hea meditsiiniline abi e suremus väiksem, pereplaneerimine, naiste õigused väiksem sündimus. Majanduslikud võimalused suur sündimus Arengumaades: traditsioonid, religioon, pereplaneerimise ja naiste õiguste puudumine ning abi vajadus (vanematel vaja laste abi) = suur sündimus. Pole head meditsiinilist abi, haigused, õnnetused, sõjad, veepuudus, vaesus suur suremus. (vt lk 33) 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta Rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud: õiguslikud abiellumisea alampiiri sätestamine; majanduslikud vanemahüvitis; administratiivsed nt Hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee; propagandlistlikud nt Hiinas ühelapsepoliitikat toetav loosung ,,Ühiskond ilma õdede ja vendadeta'' See on vajalik, et rahvaarv liiga suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered saaksid toetust (vanemahüvitise näol).
Canberra valiti Austraalia pealinnaks sellepärast, et ta paikneb nende kahe vahel. 9. Tööjõud. Uurimuste järgi tegeleb kogu tööjõust põllumajandusega 2009. aasta seisuga 3.60% kogu rahvastikust, tööstustes 21.10% ja teeninduses 75.50%. Sellest võin järeldada, et enamus Austraalia kodanikest tegeleb siiski peamiselt teenindava tööga. Töötute osakaal 2010 aasta seisuga on 5.10%. 10. Rahvastikupoliitika. Ma leian, et Austraalia rahvastikupoliitikas pole eriti suurt midagi muuta. Võib-olla seda, et veenda inimesi rohkem kolima maale. Iive on positiivne ja rahvaarv kasvab vaikselt. KASUTATUD MATERJALID 1. City Population koduleheküg. Kättesaadav: http://www.citypopulation.de/cities.html 08.01.2010 2. Countries of The World kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_ 0.html 08.01.2012 3. Migration Policy Institut'e kodulehekülg
15 69 aastaste osakaal väga suur, lapsi vähe, ja 75+ on ülekaalus naised, selles eas mehi väga vähe. Praegusel hetkel on sel riigil probleeme tööpuudusega, madala iibe ning rahvastiku vananemisega. 25 aasta pärast aga on tööealiste inimeste arv väike ning need ei suuda riigile piisavalt makse maksta et ülal pidada vanureid ja alla 18 aastaseid. Tekivad tööjõu puudused ning võõrtööjõu sissetoomisega seotud konfliktid. 11. Milliseid abinõusid kasutavad riigid rahvastikupoliitikas? Erinevaid seadusandlikke ja poliitilisi ettekirjutusi, nt Hiinas on väga ranged piirid seatud, et peres võib-olla 1 laps, kui on rohkem kaotatakse pere igasugused hüved ehk siis riigis on kehtestatud ühelapsepoliitika. Veel kasutatakse maailmas veel abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel,
Sihtriigile mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama ametikohtadel, mida kohalikud endale ei soovi, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivseks on suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, suurem surve sotsiaalsfäärile. MIS RIIKIDEL ON EESTIL KÕIGE TIHEDAMAD RÄNDESUHTED? Soome, läti, venemaa, rootsi MIS MEETMEID KASUTATAKSE RAHVASTIKUPOLIITIKAS SÜNDIMUSE SUURENDAMISEKS JA VÄHENDAMISEKS? Perekonnaseadused, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimine, piirangud abiellumisel või lahutamisel, peretoetused, lisapuhkused vanematele, soodustused töötamisel, aga trahvid ja muud majanduslikud meetmed. LISAKS Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus
põhimõtedega) Süüria diktaktuurivõim VS ISIS. Venemaa õhutas sõda Süüria poolt. USA ei soovi end sekkuda. 2. Euroopa piirid olid nõrgalt kindlustatud, sest nendes riikides oli ka probleemid (Kreeka majanduskriis) Tulid ka teised inimesed, kes ei olnud sõjapõgenikud ● Saksamaa on kõige rohkem võtnud sõjapõgenikke vastu (suhtuvad liberaalsemalt kui teised riigid). 16) Mis meetmeid kasutatakse rahvastikupoliitikas sündimuse ja suremuse muutmiseks? Tooge näiteid Eestist, Hiinast, Indiast. Eestis kasutatakse sündimuse muutmiseks toetusi ja puhkusi laste eest hoolitsemiseks. Suremust on raskem mõjutada, Eestis kasutatakse selle muutmiseks arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine, elu hoidvate ja tervislike eluviiside propageerimine, reklaamkampaaniad. Hiinas kasutati sündimuse vähendamiseks ühe lapse poliitikat, alandati
erand, samas kui 1950ndatel tühistati esimestes sotsialistlikes riikides see keeld: Bulgaarias, Tsehhis, Ungaris, Poolas ning mõndades Põhjamaades: Taanis, Soomes ja Rootsis ning Jaapanis. 1950ndate alguses kogu abortide arv Jaapanis ületas teisi riike 3:6-le. Siiski on vaevalt juhuslik, et mõned riigid lubasid naistel kasutada aborti, kus viljakus oli langenud alla taastootmise tasemest juba üsna varakult. See on samamoodi vaevalt juhuslik, et edasine valik nendes riikides rahvastikupoliitikas oli korduvalt peatada sündimuse langust, kuigi teistes riikides oli jälle erakordselt palju vabaabielu ning väljaspool abielu sündivaid lapsi. 11. kokkuvõtteks Kui artikli autor koos Lesthaeghe'ga formuleeris teise demograafilise ülemineku kontseptsiooni, võiks seda nähtust võrrelda vastupandamatu levimisega lõunast Skandinaaviasse ja järk-järgulise tsükloni levikuga Lõuna-Euroopasse, misjärel Itta ning suure tõenäosusega teistesse arenenud maadesse
keelt emakeeleks pidavat isikut ja 190193 (183792) muu emakeelega inimest. Kõige rohkem mõjutavad pilti kaks linnaosa – Lasnamäe, kus on suur elanike arv ja märgatav keeleline disproportsioon, ning elanike arvu poolest mitte nii suur, kuid keeleliselt samuti selgelt eristuv Nõmme linnaosa PM: Suuremast näitajast lahutada väiksem kahe grupi pealt -> liita vahed -> jagada gruppide arvuga Ränne Rände osa rahvastikupoliitikas: Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks, mille sihiks on mõjutada RAHVA ARVU RAHVASTIKU STRUKTUURI – sooline proportsioon RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994) Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes. Seda osa rahvastikupoliitikast on perepoliitikast raske kui mitte võimatu eristada. Sageli sünonüümid Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika
annaabi.ee 
