Inimgeograafia vastused 1. Nimeta 3 rahvusvahelist majandus organisatsiooni ? Euroopa liit OPEC Maailmapank 2. Mille poolest erineb maailmamajandus rahvamajandusest ? Maailmamajandus koosneb individuaalsete riikide majandustest, mis kõik on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid: Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid
Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline üleminek e siire rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb.
vähendada ettevõtete makse) 2. Täiend- ja ümberõppega 3. Hädaabitöödega- vähest kvalifikatsiooni nõudvad üldkasulikud tööd. 2 Makromajanduse põhinäitajad Mikromajandusteadus käsitleb maj. nähtusi, mis on seotud indiviidi ja üksikettevõttega. Makromajandus analüüsib majandusnähtusi, lähtudes rahvamajandusest kui terviksüsteemist. See võimaldab ette näha majanduse arengusuundi ja selle alusel kavandada edasist poliitikat. Makromaj. Teaduse loojaks peetakse J.M.Keynes`i. Arenenud rahvamajandust iseloomustavad kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss. Rahvamajanduses on kasutusel kaks peamist üldistavat näitajat: 1. rahvamajanduse kogutoodang /RKT/ 2. sisemajanduse kogutoodang/SKT/
Nagu Stalin, pooldas ka Hitler kogu oma poliitilise karjääri vältel mitmeid väga kindlaid ja lihtsaid majanduslikke põhimõtteid. Neist tähtsaim on nõue, et majandus oleks alati ja igal tingimusel allutatud Volk'i vajadustele, mida esindab riik. Nii selles kui ka muudes tähendustes oli majandus ,,rassi säilitamise" tööriist. Hitler kuulutas juba ühel varasel parteimiitingul, et kapitalism ,,peab saama riigi teenriks, mitte aga selle isandaks". Arusaam rahvamajandusest kui kogu rahva, mitte aga isehakanud majanduskliki huve teenivast tööriistast levis rahvusäärmuslaste ringkondades laialt ja Hitler võttis selle kõik kõhklemata omaks. Nagu Stalin, pooldas ka Hitler instinktiivselt käsumajandust. Tema soovide nimekiri oli pikk: moderniseeritud ja tootlik põllumajandus, mis vabastaks Saksamaa blokaadihirmust; massiivne impordi kahandamine, et tagada maa varustamine enda
39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Weitzmani ideede miinused: Esiteks arvatakse, arvatakse et tegemist on palga alandamise järjekordse võttega, võttega sest järjest uute töötajate palkamine alandab inimese kasumiosa. Nii võib juhtuda üksikus firmas, mitte aga siis, kui suurem osa rahvamajandusest on korraldatud soovitaval viisil. Et lükata pall veerema, soovitab ta maksusoodustusi. Teiseks kardetakse, et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna töötajate huvist investeerida, kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde palgata. Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega, mis tekib, kui töötajad omandavad dividende andvaid ettevõtte aktsiaid, kuid pole müüdavad tavalise kapitalina.
konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930-ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID: 1
salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Äri sektori teenused: teenused, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel. Avalik sektor- ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille mooduustavad riigi- ja omavalitsuse ettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Logistika- majandusharu, mis juhib, kordineerib ja optimeerib info-,materjali-, ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks ( voogude juhtimine süsteemides). Kohalikud veod- kaup toimetatakse kuni 500m kaugusele. Nii lühikese maa puhul on kõigek asulikum ekspressvedu(veose toimetamise sihtkohta ümberlaadimata. ) , mis annab suure eelise autotranspordile.
ressursside optimaalne rakendamine, korrigeerida sissetulekute ja vara jaotust jne. 31.Milles seisneb ühiskondliku valiku koolkonna vaadete olemus? Ühiskondliku valiku koolkond võtab lähtepunktiks indiviidi temale omaste omakasupüüdlike tegutsemismotiividega. 4 32.Milline on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse seos teiste majandusteadustega? Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus on osa rahvamajandusest. Klassikute (Smith, Ricardo) ajal kujutas rahvamajandusõpetus endast ühtset tervikut, hiljem eraldus “riigirahandusega” tegelev osa üldisest majandusteooriast. Tihedad seosed on avaliku sektori rahandusel ka majanduspoliitikaga, sest viimane kasutab oma eesmärkide saavutamiseks suures osas avaliku sektori rahanduse instrumentaariumi. Üldiselt on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus kombinatsioon positivistlikust ja normatiivsest lähenemisviisist majandusele. 33
majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID:
annaabi.ee 
