poliitilist momenti, s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises olukorras, arreteeriti ööl vastu 26. oktoobrit Ajutine Valitsus ja kuulutati võim üleläinuks nõukogudele. Ametlikel andmetel sai surma 6 ja haavata 50 inimest. Moskvas olid aga ägedad tänavalahingud ja ohvrite hulk palju suurem. Võimu üleminek vormistati 26. oktoobri öösel II nõukogude kongressil, kus moodustati ka esimene üheparteiline nõukogude valitsus. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ning valitsust Rahvakomissaride Nõukoguks. Selle esimeheks valiti V. Uljanov-Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Rahudekreediga pöörduti kõikide sõdivate riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreet tühistas aga mõisnike suuromanduse ja kuulutas maa ülemineku nõukogudele ja maakomiteedele. Peale poliitilise võimu haaramist algas kapitalistlike suhete likvideerimine, ettevõtete natsionaliseerimine ja paljud teised ümberkorraldused
Ülejäänud maailma suhtes muutus Venemaa kõige demokraatlikumaks riigiks, tegelikkuses see vaid tundus nii. Nõukogud, mida lihtrahvas toetas, ei omanud tegelikult mingit võimu. Poliitiline segadus tugevnes, sõjavägi laostus. Oktoobrirevolutsioon. 24-26 oktoober. Öösel vastu 26 kasutasid enamlased ära Ajutise Valitsuse jõuetust ja arreteerisid nad. II nõukogude kongressil kehtestati esimene, ainuparteiline Nõukogude valitsus. . Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust Rahvakomissaride nõukoguks. Esimees Vladimir Uljanov-Lenin. Võeti vastu rahudekreet- pandi kõigile sõdivatele rahvastele ette, et alustada rahuläbirääkimisi. Tegelikkuses pidi see olema võimalus enamlastele sõjast väljuda ja Saksamaaga rahu sõlmida. Maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja jagas mõisnikelt ära võetud maad talupoegadele.
2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased Punakaart. võitsid kohalikes omavalitustes · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride *Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus nt liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati 1905. a Noor Eesti 3) 1909. a avati Eesti Rahva rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin. Muuseum *Majandus: 1) Peamine tööstuskeskus Tallinn 2) MAAPÄEV Eesti esimene parlamentaarne Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning rahvaesindus. 15. nov 1917. a kuulutas Maapäev end piimakarjakasvatus kõrgeimaks võimuorganiks. Eesti Maapäeva otsused: 1) Eesti tulevase riigikorra
Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre): · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris, arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V.Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 1. Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. Maadekreet- millega tühistati
2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud
ajutise valitsuse ebaõnnestumised Oktoobripööre või oktoobrirevulutsioon bolševikud moodustasi tööliste relvastatud salku – Punakaart 25.okt oli Petrograd enamlaste konttrolli all 26.okt arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed Nõukogude võimu dekreedid ehk otsused Dekreet võimust – moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin Rahudekreet – kõikidele sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada läbirääkimisi anneksioonideta (alade ära andmiseta) ja kontributsioonideta (kahju tasu maksuta) rahu sõlmimiseks Maadekreet – kuulutati välja mõisamaa natsionaliseerimine, võrdsustava maajaotuse põhimõte Nõukogude võimu kehtestamine Suurtööstuste ja mõisate riigistamine
2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) 26* Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. 27* Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 49* Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta.
kontributsioonideta. Selle ettepaneku võttis vastu Nelikliit, mitte Antante. Võimu dekreet - määras ära uue loodud bolsevike riigi juhtorganid. Sedusandlik organ - Nõukogude Kongress. Kongresside vahelisel ajal juhib riiki Ülevenemaaline Kesk Täitev Komitee ehk ÜKTK. Selle juhtideks olid alguses Zinovjev ja Kamenev. Valitsust nimetati 46 Rahvakomissaride Nõukoguks. Ministreid aga rahvakomissarideks. Peaministriks ehk Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai Lenin. 4.7.7 JULGEOLEK JA KAITSE NÕUKOGUDE VENEMAAL Uueks sõjaväe ülemjuhatajaks sai lipnik Krõlenko ja laevastiku ülemjuhatajaks madrus Dõbenko. Korra kaitseks moodustati miilits. Punakaartlastest hakati looma punaarmeed. Julgeoleku organiks oli SK (Tse-Kaa) (tserezbõtsainaja komissija) ehk "Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrarevolutsiooni ja sabotaasi vastu," mis loodi detsembris 1917
annaabi.ee 
