KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev".
mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. 7. Loovülesanne Vasta küsimustele! 1. Mis oli laeva nimi, millega Pall Eestist lahkus? 2. Millise julgustükiga said Pall ja Märten hakkama? 3. Mida arvas Pall nägevat Jakobile järgnetud tamme juures? 4. Kui palju raha sai Pall hr. Hornilt kirja kättetoimetamise eest? 5. Mida pidi Pall Epu lapsega tegema? 6. Kes andis Pallule raha ülikooli minekuks? Vastused: 1. Delfiin 2. Astusid huntidele vastu 3. Maajumala nägu 4
väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996
tee vangilaagrisse Komi ANSV-s, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006
blond tantsis Theoga. Punapeo sidus Theo kinni kuid talle ei meeldi vägivaldne seks. Järsku ilmus Viktor. Theo läks koju ja trepikojas nägi verd tilkumas. Joodik oli läbi klaasi kukkunud, esimene korter pani ukse kinni, teine kartis verd. Peeter kartis loomi, sest ta ei teadnud millised nad on. Eero kirjutas nelinurksetele paberitele mis olid enamasti valged, vahel kollakad. Luuletajad olid hullud ja seda tõestas kolleeg, kes varahommikul helistas talle ja ütle, et Eero on rahvakirjanikuks saanud, kuid siis ütles, et tegemist on naljaga ning ta oli juba 5le kirjanikule nii teinud. Luges terve peöva ning siis läks välja, kui tagasi tuli märkas, et kodus tuli põles, lootis et naine on tagasi tulnud, kuid tegelt jättis ise tule põlema. August nägi kassi ja sülitas 3 korda üle õla. Ta nägi oma aknast kuidas lapsed mängisid jalgpalli, armumisi jne. Oli rahvamalevas 1a. Ei talunud verd, joodikute ning kodutute haisu. Hoidis
töötassöekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. 5 Kirjanduslik tegevus 1988.a. ilmus "Wikmanipoisid", mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid. ,,Wikmani poiste" algmaterjaliks on Krossi õpinguaeg Jakob Westholmi eragümnaasiumis 1928 1938
(http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1
vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992
Tulid Eestisse. Tema kolmas naine on olnud Ellen Niit. Poliitvanginga tagasi tulnul on plekk küljes, keegi ei võta sellist inimest tööle. Esimesi töid oligi, millest kirjutas romaanis, et oli arheoloogilistel väljakaevamistel. Algab luule tõlkimise periood. 1956 alates hakatakse avaldama tema originaalluuletusi. 70ndatel hakkab kirjutama proosateoseid. 1971 omapäralised au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud kirjanike liidu juhatuses, 1989 Tartu Ülikool valis ta oma audoktoriks, 1990 Helsingi ülikool tegi sama. Tal on mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, 1989 tunniistati romaan ,,Keisri hull" parimaks tõlketeoseks. Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Kirjanikuna on mõjutanud Puskin, Under, Sang, Merilaas, Paul Viiding, Alver. Venemaalt naastes hakkas luuletama
Enne sunnitööle minemist abiellus, kuid lahutas kiiresti, vältimaks Siberisse sattumist. Lõpuks sattus ikkagi mees Siberisse, kus abiellus uuesti ühe poliitvangiga. Tema kolmas naine oli Ellen Niit. Eestis ei saa Kross esialgu tööd ning otsustas hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem suundus üle proosale. Tunnustuse sai ajalooromaanidega. Nõukogude Liidu ajal suutis oma teostega silma paista ning ta nimetatakse suisa ENSV rahvakirjanikuks aastal 1985. Kuulus ka Kirjanike Liidu juhatusse, 1989. aastal valis TÜ ja Helsingi ülikool Krossi audoktoriks. Tal on ka rahvusvahelisi tunnustusi: ,,Keisri hull" valiti parimaks tõlketeoseks, mees on esitatud mitu korda Nobeli preemia nominendiks. Taasiseseisvunud Eestis oli Kross aktiinve ka poliitikas. Kirjanikuna on teda mõjutanud Puskin, Under, Alver. Varajase loominugu moodustasid luuletused. Krossi luule oli pigem intellektuaalne (kajastas ühiskonda), kuid temalt on ka häid
alguses noorema, hiljem vanema vastu. Naised naeravad ta välja ja ta lahkub. „Väike Illimar“ „Popi ja Huhuu“ Samuti terve rida reisikirju ja ka mitu biograafiat, nt J. Liivist. Oli vabariigi ajal suur autoriteet, sõja ajal ei õnnestunud tal ära minna. Oli küll plaaninud, aga see jäi liiga viimasele hetkele ja ta ei pääsenud paadile. Sõjas hävis tema Tartu kodu, pärast sõda suhtus Nõukogude võim soosivalt, talle anti Underi ja Adsoni maja Nõmmel. 1946 kuulutati ta ENSV rahvakirjanikuks. Pärast seda hakkas võim üle vaatama inimeste elulugu ja loomingut ning Tuglas kuulutati rahvavaenlaseks, visati kirjanike liidust välja, teda ei avaldatud. Elu kallale ei kiputud. See kõik kestis 1950ndate lõpuni, kus Stalin oli surnud. Hiljem leebuti tema suhtes. Ta oli oma loomingu suhtes kriitiline, töötas kõike korduvalt läbi, siis tema loomingu maht ei ole eriti suur. Kvaliteet oli see, millele ta tähelepanu pööras. Vanas eas jäi tervis viletsaks.
tööle. Esimesi töid oligi, millest kirjutas romaanis, et oli arheoloogilistel väljakaevamistel. Algab luule tõlkimise periood. 1956 alates hakatakse avaldama tema originaalluuletusi. 70ndatel hakkab kirjutama proosateoseid. 1971 omapäralised au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks 31 kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud kirjanike liidu juhatuses, 1989 Tartu Ülikool valis ta oma audoktoriks, 1990 Helsingi ülikool tegi sama. Tal on mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, 1989 tunniistati romaan ,,Keisri hull" parimaks tõlketeoseks. Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Looming: Kirjanikuna on mõjutanud Puskin, Under, Sang, Merilaas, Paul Viiding, Alver. Venemaalt naastes hakkas luuletama
annaabi.ee 
