Ajaloolises perspektiivis varisevad kõik tsivilisatsioonid kokku. Rooma tõusis üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres, olles vallutanud kogu Itaalia. Rooma impeeriumi varisemise põhjuseid arvatakse olevaid mitmeid. Sisemised põhjused- sisetülid rikaste ja vaeste vahel. Kuna riigiasjades kaasa rääkimine eeldas täielikku pühendumist, siis oli rikastel vaba aega rohkem. Vaesemad pidid tööd tegema, et peret ära toita. Ning see tähendas, et rikkam rahvakiht määras rohkem. Orjade sagedased ülestõusud mõjutasid ebastabiilsust. Orjad soovisid saada peremeestest sõltumatuteks ja vabadeks Rooma kodanikeks. Riigipöörded ja kodusõjad- oli ikka keegi, kes soovis saada kõige Rooma ainuvalitsejaks. Välisteks põhjustks võib pidada impeeriumi suurust. Impeerium oli niivõrd suur,et oli keeruline kõike ühtse kontrolli all hoida. Roomlased ise ei soovinud enam kodust kaugel olla ning hakkasid otsima vabandusi, et kohustustest kõrvale hiilida
tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi spartiaadid moodustasid vähemuse rahvastikust ja just heloodid pidasid üleval spartiaatide klassi, suhtuti heloodidesse äärmiselt halvasti. Minu arvates see on väga isekas ja ülbe käitumine arvestades, et spartalaste ainsateks ülesanneteks oli riigi juhtimine ja sõjaväes treenimine ning kogu töö tegid tegelikult ära ülejäänud rahvad. Kõige raskem elu oligi just heloodidel, kes olid orjaseisuses ja kellega keegi ei arvestanud.
loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele.
1525. aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks kõrvaldatud maale, lihtsustatud jumalateenistusi ning asutatud kirkukoole. Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust. Ta lähtus usuküsimuste tõlgendamisel ainuüksi piiblit, mitte kiriku traditsioonist ja kirikuisadest, kuid tema arvates oleks pidanud pühakiri olema ühiskonna ilmaliku poole korralduse mudeliks. Calvini toetajaks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukaimaks protestantlikest liikumistest. Rahvastiku kasv ja väikesed tulud põhjustasid linnades vaeste rahulolematust. 1520. aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas. Inglismaale jõudis reformatsioon hiljem kui Saksamaal ja mõnedes teistes riikides, täpsemalt aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534
Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid päevakorrast nii lossi kui ka pargi lõpetamine ning kavatsetust jäi nii mõndagi teostamata. Lossi ümbritseva kauni pargi lähedale tekkis küla, kus elasid lossi ja pargi ehitusega seotud inimesed. 19. sajandil kujutas Kadriorg endast Narva maantee äärset eeslinna ja rahvasuus kutsuti seda piirkonda slobodaaks. Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud minna "tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ning uhke park. Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist. 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser Nikolai I kolm tütart
Institutsioonid on abstraktsioon mis toimib tänu avalikele teenistujatele, kellel on oma juriidiline laad ning pädevus. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS I Platoni käsitluses on riigi ülesanded huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine; igaühele tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ja himud - vastas tema arvates ühiskonnas ja riigis oma spetsiifiline valdkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht. Platoni ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia, millele vastandusid: timokraatia, oligarhia, demokraatia ja türannia. II Aristotelese teooria oli esimene teadaolev riigi tekkimise teooria Euroopas, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki.
õigusemõistmine. (kohus) Arutledes õigluse kui ülima vooruse olemuse ning toime üle, püüdis Platon kokku seada ideaalse riigi mudelit vastandiks tollal tuntud riigivormidele. Te leidis, et viimased on väga ebatäiuslikud. Platon viitas igaühe isiklike võimete sünnipärasele erinevusele. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ning himud- vastas tema arvates ühiskonna ja riigi oma spetsiifiline tegevusvaldkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht. Seetõttu pidi igaüks tegelema ühiskonnas ning riigis sellega, milleks ta sünnipäraselt parasjagu küündis ning lisaks vajalikku haridust oli saanud. Mõistusele vastasid vähesed. Need olid nn tõelised vaimuaristokraadid ehk filosoofid, kes oma loomuomaduselt on kutsutud riiki valitsema. Nad on tõearmastajad, mis on eelduseks õiglusele. Tahtele vastasid ametnikud ja valvurid, keda on märgatavalt enam kui filosoofe. Nad jäävad oma võimetelt filosoofidele
aasta pärisorjuse kaotamist nõudsid Nekrassov, Tsernõsevski ja Dobroljubov, et vabastatud talupoegadele antaks tasuta maad. Osad Sovremenniku kaastöölised ei olnud selle väljaastumisega nõus ning nad lõpetasid kaastöö ajakirjaga. Sellest ajast peale saab talurahvas N-i luule peateemaks. Need kolm meest pöördusid nüüd rahva poole. Sovremennik suleti 1866. Nekrassov võttis endale uue ajakirja Otetsestvennõje Zapiski. N ei olnud narodnik, kuid rev demokraadina oli see ainus rahvakiht, millele toetuda. Nekrassov suri 1878. aastal. Talle saadeti meeletult poolehoiuavaldusi ja tänulikke kirju. Nekrassov andis hävitava hoobi puhta kunsti positsioonidele. Tema luule kirjeldab kõiki rahvakihte: aadlikest kõneleb ta viha, ametnikest iroonia, rahakodanlusest põlgusega, kuid rahva elust kirjutab ta soojalt, nende kannatusist kirglikult valusalt ning pidulikult lihtsast tööinimesest. Talunaisele elab Nekrassov nii haaravalt kaasa, kui seda pole keegi kunagi enne teinud
täiesti ambivalentne, mitte enamalt jaolt negatiivne. ,,Kui represseeritud tendentsid ehk vari, nagu ma neid kutsun, oleksid üheselt kurjad, siis probleem igatahes puuduks. Kuid vari on lihtsalt mõneti alam, primitiivne, kohanemata ning piinlikkust tekitav; mitte üdini halb. See koguni sisaldab lapselikke ning algelisi omadusi, mis suudavad mõneti elavdada ning kaunistada inimeksistentsi, kuid - sündsad kombed takistavad! 33 Haritud rahvakiht, meie praeguse tsivilisatsiooni lilleõis, on ennast lahti rebinud oma juurtest ning kipub kaotama maalähedust." (JUNG 1977:78) Pigem võib Varju muuta ,,kurjaks" tema allasurumine või eiramine. Sellisel juhul võib tekkida Robert Louis Stevensoni ilukirjanduslik lõhestunud isiksus Jekyll-Hyde, kellest doktor Jekyll on ontlik ja heatahtlik kodanik, kuid mister Hyde`ks ,,ümber lülitununa" kehastub temas inimese kogu pimedam pool
344 riietatuna nagu mõnel naudinguööl. Ta nuttis raevust selle üle, et kõik need armastuse saladused on porri tallatud, häbistatud, paljastatud, igavesti rüvetatud. Ta nuttis raevust, kujutledes, kui palju häbematuid pilke libiseb nüüd üle tüdruku halvasti kinnipandud särgi ja et see ilus tütarlaps, neitsilik liilia, häbelikkuse ja õndsuse karikas, mille äärt ta ise ainult värisevate hü"ul-tega oleks julgenud puudutada, on muutunud avalikuks astjaks, kust Pariisi kõige alam rahvakiht, vargad, sandid, hulgused ühiselt võivad juua ja rahuldada oma jultunud, kasimatut ning rikutud himurust. Kui ta katsus kujutleda õnne, mida ta oleks võinud siin maa peal maitsta, kui tütarlaps poleks mustlastüdruk olnud ja ta ise mitte preester, kui Phoebust üldse olemas poleks olnud ja kui tütarlaps oleks armastanud teda, Claude'i; kui ta kujutles, et ka temal enesel oleks elu võinud olla täis päikesepaistelist armastust ja rahu, et ka praegusel hetkel leidub maailmas
annaabi.ee 
