• Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Lutheri kavatsuseks polnud Rooma kirikust lahkulöömine Martin Luther säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja gregoriuse laulu Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14. saj. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunts
teerajajaks 16. sajandi väljendusrikkale muusikale. Orlandus Lassus Tal on üle 2000 teose. omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Kuidas on reformatsiooniga seotud Martin Luther? Millised olid tema taotlused? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai reformatsioon ning, kes on oluliselt mõjutanud teiste traditsioonide õpetusi. Martin Lutheri eesmärgiks oli säilitada oma liturgias katoliku missa põhiosad ja osaliselt jäi see rahvakeelseks. Ta eesmärk polnud lahkulöömine Rooma kirikust. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. sajandil Euroopa muusikakultuuris? Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus hakkas muusikakultuuris alates 16.sajandist suurenema.Haritud inimeste kodudes oli kunstmuusika harrastamine enesestmõistetav tava.
· Vürstide toel rajas M. Luther Põhja-Saksas usu- uuenduse, millest kujuneski evangeelne luterilik kirik. · Martin Luther koostas oma õpetuse kokkuvõttena väikese ja suure katekismuse (ilmusid 1529) · Tõlkis Piibli saksa keelde (ilmus lõplikult 1534). Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele · 1531-1533 kirjutas ta 4 kirja Tallinna magistraadile · Kirikukorralduses kaotas Luther rooma-katoliku hierarhia, vaimulike tsölibaadi, muutis jumalateenistuse rahvakeelseks ja lihtsustas selle talitusi. Reformatsiooni tulemus Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud Luterlus Kalvinism Anglikaani kirik Viimastest eluaastatest · Lutheri õpetus rajaneb pühakirjal ja lähtub väitest, et inimene ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab toimuda ainult Jumala armust usu läbi.
15.Kuidas nimetatakse varaseimat keskaegset draamat? - Varasemat keskaegset draamat nimetatakse liturgiliseks. 16.Nimeta keskaegse draama tähtsamad žanrid. - Müsteerium– alates 14. sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati kirikutes suurte pühade ajal; neis etendati stseene piiblist; müsteeriume kandsid ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid
sõnalist teksti. Orlandus Lassus Tema teoseid on kokku üle 2000. Tema muusikas on ühinenud parim tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljendusstiil on väga jõuline ja värvirohke. Ta kasutas väga äärmuslikke võtteid. Reformatisoon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas Martin Luther algatas reformatsiooni. Uued usuliikumised muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks, vaid osa. Luteri koraal on saks protestantlik kirikulaul. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatolikust kirikust tõid kaasa vastureformatsioon. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud
Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis ja polla ei jookse." Jaama laiendus 1965. aastal võeti kasutusele jaama laiendus. Veepuhastusjaama toodanguks loeti nüüd 102 000 m3/ööpäev. Uue ehitusega muutus jaama töös palju: seadmed viidi üle distantsjuhtimisele, tööle rakendati veepuhastusjaama juhataja Johannes Suti välja töötatud automaatsed kemikaalide doseerimise seadmed. Vee hägususe ja jääkkloori
aasta jooksul moodustus põhjapoolses Euroopas mitu uut protestantlikku kirikut ja sellega oli Lääne- Euroopa kultuuriline ühtsus ajalooks muudetud. Uued usuliikumised pöörasdi end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Nii kujunes täiesti uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Kõige vähem soovis Luther alustada kultuurirevolutsiooni. Ta säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi mõnevõrra kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja koguni gregooriuse laulu. Lutheril oli väga hea muusikaline haridus, ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti ja isegi komponeeris pisut. Muusikal oli tema silmis väga suur kasvatuslik tähtsus, seda rõhutas ta oma koolisüsteemis ning soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Tema liturgiakorralduses oli kindle koht saksakeelsetel hümnidel (vaimulik koorilaul)
eelnevalt praetuna ja seejärel juustukattega ahjus küpsetatuna. Lamba ribi paikneb küljetükis ja kujutab endast ribikonte koos ribidevahelise lihaga, mis on läbikasvanud ja mahlane. Üldjuhul jäetakse natuke liha ka ribikontide peale. Lamba ribi sobib grillimiseks ja barbecueks, samuti Raguu valmistamiseks. On võimalik ka ribid ükshaaval eraldada, sel juhul saab ilma kondita ribidepealse ja -vahelise liha, mis sobib hästi täidisega liharullide tegemiseks. Lamba tagaosa rahvakeelseks nimetuseks on lambakints, mis hõlmab tervet lamba tagakintsu koos kondiga. Sealsed lihased moodustavad korrektse lihasgrupi ning sisaldavad vähe rasva. Kõige väärtuslikum ja pehmem on tagaosast sisetükk. Üldjuhul ei eraldata tagaosa lihaseid üksteisest, vaid kasutatakse ühe suure kondita praetükina, mida pärast küpsetamist saab väiksemateks paladeks lõigata. Võib küpsetada ahjus ka terve tagakintsu koos kondiga või siis kondiga tagakintsu lõikudena (umbes 34 cm paksused)
ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse
ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool. Linnad olid huvitatud ilmalikust haridusest ja asutasid linnakoole, mis allusid esmajoones raele. 1432 on teada Tallinna Oleviste kiriku juuress tegutsenud linnakool. Seoses reformatsiooniga tekkisid eeldused eesi kirjakeele arenguks. Piibli tundmine oli ju reformitud kirikus usuelu aluseks ja jumalateenistus muutus rahvakeelseks. 1525.a. trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat, nii eesti- liivi kui lätikeelse seletava tekstiga. Raamat pole säilinud, kuid seda loetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535.a. trükiti Saksamaal aga Wanradt-Koelli katekismus (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradt pani teksti kokku ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koell tõlkis selle eesti keelde) 7
a.. Usupuhastuse põhjused poliitilises suunas himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ja maid. Vaimne suund aga taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Selle suuna eesotsas olid vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Usupuhastuse põhiideed indulgentside müük keelata; pühakirja autoriteeti suurendada; lunastus Jumala armust; Tsõlibaadi kaotamine; jumalateenistus rahvakeelseks ja lihtsalt mõistetavaks; Jumalat ei vahenda miski, ka mitte paavst; sakramendid ainult ristimine ja armulaud; pidi olema mungatõotus. Usupuhastuse toetajad mõjukad feodaalisandad; uuendusmeelsed vaimulikud; kaupmehed, käsitöölised, linnaelanikud. Usupuhastuse vastu katoliku vaimulikud; piiskopid; ordu; vasallid. Usupuhastus linnades pildirüüste laine (rünnati katolikukirikuid seest), 1524. a. Tallina Oleviste, Tartu Toomkirik
annaabi.ee 
