Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku naljalookest. Näide: Tauri ja Carolyn jalutasid mööda tänavat. Järsku nägi Carolyn lille ja ütles Taurile: ''Vaata kui ilusad õied!'' Tauri vastu:'' Minu arust on meie tänaval ainult üks Õie.'' (Carolyn rääkis lilleõitest, aga Tauri mõtles inimest nimega Õie) 4/ Pajatus Pajatus on lühike, mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik.
7)Muinasjutulised muistendidjutud,kus osa on tõsi,kuid jutt on väga ülespaisutatud. 8)Kunstmuistendidmustendid,kus autor on teada. 4. Millised on rahvaluule tunnused? Rahvaluule põhilised tunnusteks on anonüümne autor,suuline levimine,varieeritud vormind,kollektiivne looming,peegeldab tööviise ja tööriistu,kombeid ja lõbustusi. 5. Mis on naljand? Naljand on rahvaluule lühizanr,mis räägib lühikest,humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu,rahvalikku naljalookest. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru
Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma "Liivimaa kroonika". Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool. Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga. Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu. Torn ehitati kahe paruni Kuksema ja Orina poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummardama. Teise jutu järgi olla toosama Orina parun vaadanud oma mõisa trepilt pooleliolevat torni ja saatnud toapoisi meistrile ütlema, et torn on viltu. Ehitusmeister käskis aga parunile ütelda, et sinu ... on viltu, aga mitte
ATU tüübinäide: ATU 510A „Tuhkatriinu“ Tales of Magic Supernatural Helpers 500-559 ATU 510A Cindrella. (Cenerentola, Cendrillon, Aschenputtel.) Isikukogemuse jutt Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt – personal ecperience narrative Keskmine ameetika täiskasvanu: vähemalt 3-4 sellist juttu Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, seda korratakse Olnud alati populaarne Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline on Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Kuulujutt, klatš Ebaametlik informatsioon teatud isikust, kommetest, suhetest jne Kõigis ühiskondades Üks viis hoida inimesi sotsiaalses korras
Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? jah, kuigi seda ei taheta tunnistada. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. •keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu • sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletatamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb?
31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU muinasjutu tüübikataloog, mida on täiendanud Stith Thompson (1951) ja Hans-Jörg Uther (2000. aastate alguses); koostas Antti Aarne (1910). 32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. (1) Isikliku kogemuse jutt, personal experience narrative. (2) Keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 34 sellist juttu. (3) Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu. Sandra K. D. Dolby (Stahl) ,,Jutud isiklikest kogemustest" (1983) http://www.folklore.ee/seminar/pen.html (4) Harilikult jutustatud esimeses isikus. (5) Kui jutt edukas, seda korratakse. (6) Olnud alati populaarne. (7) Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl. (8) Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline. (9) Kokkupuude üleloomuliku või seletatumatega. (10) Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Mõjutas kogu ülejäänud renessanssi vormipeenusega, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15- 16 saj olid petrarkistid. Giovanni Boccaccio · 13 sajand olid novellid juba Itaalias popid nt anolüümne novellikogu ,,Novellino" sada lustlikku rahvajuttu. · Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Boccacciot. Annab tegelastele psühholoogilisi varjundeid, kujutab kaasaegset elu. Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest
Rosenplänter ja Masing pooldasid kirjakeele alusena põhjaeestilist keeletarvitust. Sellega seoses sattus Rosenplänter vastuollu Kagu-Eesti pastoritega. ,,Beiträge" tähtsus oli eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites (kokku üle 3400 lk.) avaldati arvukalt eesti keele alaseid artikleid peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta. Lisaks ilmus selles eestikeelseid tekste ning sõnavaralist ja rahvaluulelist materjali-149 rahvalaulu, vanasõnu, mõistatusi ning 24 rahvajuttu. Viimased olid esimesed trükkipääsenud eesti rahvajutud. ,,Beiträges" sai alguse eesti kirjanduskriitika ja-teooria. Siin ilmus üle 30 saksakeelse ning kaks eestikeelset arvustust, samuti kirjutisi eesti poeetika kohta. Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald, ning mille äratatud probleeme on usundiloolastel pikka aega käsitleda tulnud. ,,Beiträges" ilmus ka ilukirjanduslikke palu, luuletusi (Oldekop, Winkler, Schwabe, Frey), eestikeelseid
Sellisel puhul on enamasti tegemist suhteliselt vanade pärimustega. Olulisema osa muistenditega seotud puudest moodustavad pühapuud. Pärimuspuudega seotud traditsioonid on Eestis tänaseni paljus säilinud. Laialt on tuntud nimepuude, perepuude, õuepuude istutamine ja austamine. Muistenditega seotud puude kohta käivad traditsioonid on vähem säilinud. Kuid siiski teab maal elav vanem generatsioon võrdlemisi tihti kõnelda koduümbruse puude kohta mõnda rahvajuttu, kus kinnitatakse, et puu on seotud mõne ajaloolise isikuga või et puud on peetud pühapuuks. Elavat pärimuspuude austamise traditsiooni tänapäeva eestlaste seas saab kindlasti efektiivselt kasutada lähtekohana inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamise nimel. Hiite kohta Eestis on olemas andmeid rohkem kui 800 paigast. Kuid andmestik on enamasti katkendlik ja ebamäärane ja alles ootamas teaduslikku läbitöötamist.
annaabi.ee 
