Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad) talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad) Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine
kuid püüab nagu paljud teised rahvuslikud liikumised äratada ellu suursugust minevikku. · Voluntarism Suur rõhk on tahtejõul ja aktiivsel tegutsemisel, mõistus ja loogika on tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk),
eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täieluikult koloniseeritud Preisimaast. Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalupoegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Mõlemad rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Juba varasemast ajast elas eesti aladel ka vadjalasi ning ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. Eestis asus vähesel määral ka venelasi, kes keskajal olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad (töötajad)
Majanduslik ja kultuuriline areng aeglustus või isegi seiskus. Eesti elanike arv kasvas ning kasutusele võeti alad, mis enne tühjad olid ( Saaremaa ) ning linnuseid tugevndati. Umbes 500.a. paiku lõppesid meie esivanemate rändamised Soome. Hõimurahvastest asusid liivlased eestlastest lõuna pool, praeguses Lääne-Lätis, vadjalased elasid Narva jõe taga Ingerimaal, vepslased ida pool Aunuse järve ümbruses ning kõik need rahvagrupid jäid arvuliselt väikesteks. Umbes 600.a. lõppes rahvasterändamine. Omaks võeti Rooma tsivilisatsioon. Araablaste prohvet Muhamed lõi 622.a. islami usundi, mis levis kiiresti ning selle edule aitasid kaasa üldine segadus ja nõrkus vallutavail aladel. Frankide kuningas Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt keisriks, Lääne-Rooma riigi järglaseks. Majanduslik ja kultuuriline tase Euroopas langes. Kaubandusteed Ees-
vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, peamiselt käsitöölistena. Baltisakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud. Lääne- Eesti rannikule saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalupoegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Mõlemad rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Juba varasemast ajast elas eesti aladel ka vadjalasi ning ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime, tõenäoliselt vähesel määral ka venelasi. Keskajal elasid kaupmeestest venelased peamiselt linnades ja keskaja lõpu poole nende arv pigem kahanes kui kasvas. Keskaegsel Liivimaal oli nagu mujalgi keskaegses Euroopas kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad (töötajad)
eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada.
õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele
rolli linnakodanike hulgas, siis Kuramaal oli ka maarahva hulgas – vabatalupojad, linnakodanikud, käsitöölised, mõisaametnikud. Mis veel 1709-1710 katkuepideemiasse puutub, siis vahetult pärast seda suurt katku oli sisserändajaid mujaltki. Eestlasi, eriti saarlasi asus, lõunapoolsetele aladele leedu talupoegi, idast ostsid mõisnikud Vene talupoegi. Kohati tekkisid lausa Venemaalt sisse ostetud tatarlaste asundused. Aga samas olid kõik sissetulnud rahvagrupid sedavõrd väikesed, et sulandusid õige pea kohaliku rahvastiku hulka. Lätlaste ja sakslaste kõrval on märkimist väärt veel kolmas rahvusrühm – juudid – arvukuselt kolmas rahvusrühm. Tunduvalt rohkem kui ülejäänud Läti aladel. Pacta subjetionises oli nt juutidele terve hulk piiranguid – polnud õigust saada Kuramaa linnades kodanikeks, tegeleda kaubitsemisega, laenude andmisega jne. Seega tekib küsimus, miks juudid