arengusse.Tema veendumus oli,et kunst peab kajastama tegelikku elu.Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,eirates rangeid harmoonia reegleid.Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare,konarlik,vaba kompositsioon,põhiliselt vokaallooming. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(,,Tsaari
Tähelep oli pöörat oop.loomingule ja soololauludele. Instr muus üsna vähe ja teosed olid progr. Rühm püsis 70-te alguseni. M. Mussorgski: 1839-1881. autodidakt. Tõuke heliloomiseks sai "V. Rühma" liikmetelt. Kuj üheks tähts kriitil realistiks muus.ajaloos. Püüdis elu näidata nii nagu tegelt oli. Uuenduset helikeeles: eitas harmoonia rangeid reegleid; kujund orig venepärase meloodia; armastas teoste ülesehit vabavormi; sageli teosed läbikomponeeritud. Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud sündm Venemaal (Nt: "Boris Godunov", "Hovastsina"). 5 oop, hulgal kriitilisi soololaule ("Seminarist", "Kirp"). Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". A. Borodin: 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega
10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika žanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial 12. Kirjelda oratooriumi žanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. Süžeed enamasti VT-st. Pole siiski tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad. Kontserdid orelile ja orkestrile. 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, „Daphne“) 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse
Händeli loomingus 1739. aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses" · Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel · Händel andis oratooriumides keskse koha koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana · Piibliainestikulised oratooriumid: · "Simson" (1743) · "Joosep ja tema vennad" (1744) · "Belsatsar" (1745) · "Juudas Makabeus" (1747) · "Jefta" (1751) Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses" · Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel · Händel andis oratooriumides keskse koha koorile · Tema oratooriumid on suured rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi rahva võitlus ja kannatused Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi publik kindlasti patriootliku allegooriana · Piibliainestikulised oratooriumid: · "Simson" (1743) · "Joosep ja tema vennad" (1744) · "Belsatsar" (1745) · "Juudas Makabeus" (1747) · "Jefta" (1751)
1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper „Hovanštšina” baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene
Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B
Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´ Ooperi "Boriss Godunov", (kirjutatud 1869, esietendus 1874) sündmustik pärineb 16. sajandist, tsaar Borissi ajast. Algab Borissi kroonimisega kirikus
elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt ,,Öö lagedal mäel", mis on tõeliselt deemonlik nõiasabat. Ulatuslik on Mussorgski sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming (üle 60 laulu)
kõrg aeg algas Händelil teostega " Saul" ja "Iisrael Egiptuses". "Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos kus soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Inglise orat oli zanrs mille Händel rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi. Ta võttis küll eesekuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui itaallastel. Suur osa osatooriumisüseedelt pärineb Vanast Testamiendist, need pole tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad, mille keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused. Jumalast äravalitud rahva saatuse kujutamist mõistis inglise haritud kesklassi publik kindalsti patriootliku allegooriana(mõistukõne, rääkima piltlikult). Osa piiblioratooriumite rida jätkab: "Juudas Makabeus". Kanti ette tavalises teatrisaalides. H juhatas ise koore ja saatsi soliste oreli tagant, mängides osade vahele enda orelikontserte. Orat. "Messias" koosneb vabalt kohandatud piiblilõikudest
annaabi.ee 
