Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Stressi aitab vähendada ka aja planeerimine. Olen selle omal käel ära proovinud ning see aitab. Kui ma jätan mingi tähtsa asja viimasele hetkele, siis taob alati peas mõte, et kas ma jõuan selle ikka õigeks ajaks valimis. Teen asja paar päeva varem valmis, siis pole mingit muret. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega
Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Millest koosneb stressikogemus? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen?
Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi
panemine, tegevustest kõrvale jätmine jms) oli mõnel korral kogenud 23 ja sageli 2% õpilastest. muretsevad õpetajad õpilaste pärast rohkem kui asjaosalised ise. Võib oletada, et õpetajad märkavad noorukite elu-olus seda, mis oma valupunktidega rohkem seondub, eeldades, et see on ka noorukite jaoks esmatähtis, õpilased seevastu on teatud probleemidest distantseerunud (vanemate mured) ning tegelevad oma personaalse identiteedi ja toimetulekuga. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres, tööl ja koolis sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka
samuti. · Juhtidel on sageli nädalalõpu peavalud, südame, rütmihäired. 9 · Liinitöötajatel esineb haiguslehtede järgi otsustades sagedamini haigestumisi. (Paju, Raudsik, 2007: 104) Kokkuvõte Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. 10 Kasutatud kirjandus Tööstress vaevab paljusid töötajaid: www.epl.ee, http://www.epl.ee/?artikkel=275654 (5.10.04) Mis on stress ja mida tähendab kõrge vererõhk?: www.hrm.ee, http://www.hrm.ee/?p=1076 (1.06
prioriteedid. Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustama ta suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. stressi aitab vähendada ka aja planeerimine. Olen selle omal käel ära proovinud ning see aitab. Kui ma jätan mingi tähtsa asja viimasele hetkele, siis taob alati peas mõte, et kas ma jõuan selle ikka õigeks ajaks valimis. Teen asja paar päeva varem valmis, siis pole mingit muret. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega
tegelikku olemust. Esialgsed kartused kaovad ja selle asemel ilmneb nüüd absoluutne rõõmujoo- vastus. Kuid enne ,,sidemete" katkemist tunneb haige või vigastatud inimene endal kohutavaid ja meele- tuid valusid. Pärast seda aga inimese tunded muutuvad täielikult vastupidiseks tekib meeletu rõõmujoovastus ja kirjeldamatu rahulolutunne. 44 Pärast ägedate valude asendumist üldise rõõmu- ja rahutundega, tunneb inimene äkki enda tõusmist taeva poole. Ta näeb eemalt ( enamasti enda alla vaadates ) oma füüsilist keha. Inimene tajub enda olemist nüüd juba teistsuguses kehas - ,,vaimkehas". Ta tunnetab oma füüsilisest ( maisest ) kehast eraldatuna. Enamasti ei kirjeldata oma uut keha, mida nähakse ja tajutakse surma- lähedastes kogemustes. Mõned inimesed on seda kirjeldanud kui energiaväljana või värvilise pilvena
SLK korral tunnetavad inimesed enda maise elu piirangutest vabanemist ja tunnevad enda tegelikku olemust. Esialgsed kartused kaovad ja selle asemel ilmneb nüüd absoluutne rõõmujoo- vastus. Kuid enne ,,sidemete" katkemist tunneb haige või vigastatud inimene endal kohutavaid ja meele- tuid valusid. Pärast seda aga inimese tunded muutuvad täielikult vastupidiseks tekib meeletu rõõmujoovastus ja kirjeldamatu rahulolutunne. Pärast ägedate valude asendumist üldise rõõmu- ja rahutundega, tunneb inimene äkki enda tõusmist taeva poole. Ta näeb eemalt ( enamasti enda alla vaadates ) oma füüsilist keha. Inimene tajub enda olemist nüüd juba teistsuguses kehas - ,,vaimkehas". Ta tunnetab oma füüsilisest ( maisest ) kehast eraldatuna. Enamasti ei kirjeldata oma uut keha, mida nähakse ja tajutakse surma- lähedastes kogemustes. Mõned inimesed on seda kirjeldanud kui energiaväljana või värvilise pilvena
tegelikku olemust. Esialgsed kartused kaovad ja selle asemel ilmneb nüüd absoluutne rõõmujoo- vastus. Kuid enne „sidemete“ katkemist tunneb haige või vigastatud inimene endal kohutavaid ja meele- tuid valusid. Pärast seda aga inimese tunded muutuvad täielikult vastupidiseks – tekib meeletu rõõmujoovastus ja kirjeldamatu rahulolutunne. Pärast ägedate valude asendumist üldise rõõmu- ja rahutundega, tunneb inimene äkki enda tõusmist taeva poole. Ta näeb eemalt ( enamasti enda alla vaadates ) oma füüsilist keha. Inimene tajub enda olemist nüüd juba teistsuguses kehas - „vaimkehas“. Ta tunnetab oma füüsilisest ( maisest ) kehast eraldatuna. Enamasti ei kirjeldata oma uut keha, mida nähakse ja tajutakse surma- lähedastes kogemustes. Mõned inimesed on seda kirjeldanud kui energiaväljana või värvilise pilvena
annaabi.ee 
