Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0 10,5 V = 7,1 V + 3,4 V
Töö tegemise aeg: 10. september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused:
Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju.
Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 45,7 45,7 0 Hõiveseisund 7,7 6,3 1,4 Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rtelefoniliini = 1632,143 225 50 = 1360,143 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 196 mV Sagedus: 420 Hz Tipust tipuni amplituud: 384 mV
Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Kasutan voolu leidmiseks Ohmi seadust, R on etteantud telefoniliini mõõteplaadi takisti takistuse väärtus 59 Ω. I = U3 / R Rahuseisundis: I = 0 V / 59 Ω = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,84 V / 59 Ω = 0,0312 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi – Reeltakisti Rkogu = 43,1 V / 0,0312 A = 1381,4103 Ω Rtelefoniliin = 1381,4103 Ω – 235,2664 Ω – 59 Ω = 1087,1439 Ω 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 122, 5 mV
4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R. Aparaadi takistus on R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti hõiveseisundis. Liinitakistus leitakse kogutakistusest. Kogutakistus R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti rahuseisundis. Liinitakistus = Kogutakistus - telefoni_takistus - lisatakistus. 5. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimise käiku impulssvalimise korral. Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes, telefoniliinis katkestusi ehk vool liinis muutub 0-ks. Katkestusele järgneb vooluring läbi telefoni. Nende katkestuste arvu loetakse telefonijaamas. 6. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimist toonvalimise korral.
Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 10 13:30:24 2016 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A Takistil on pingelan, seega terminalseadet läbiv vool on 0,052A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I Telefoniaparaadi takistus on võrdeline hõiveseisundi pinge ja voolu jagatisega Rtelefon = U2hõives/Ihõives = 7,2V/0,052A = 138,46Ω
kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära. Selle protsessi foobiatest ning ärevusest vabanemiseks arendas välja psühholoog Mary Cover Jones
U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valimistooni kestus: 8.4 sec.
Leida vool, mis läbib terminalseadet tema molemates seisundites ja selgitada tulemusi.
Kui telefon on rahuseisundis, siis vooluringis ei ole voolu, mis tähendab, et
telefoni vool ei läbi.
Antud:
R = 50 Ohm
U3(Rahuseisund) = 0 V
U3(Hõiveseisund) = 2.9 V
Lahendus:
I(Rahuseisund) = 0V/50Ohm = 0 A
I(Hõiveseisund) = 2.9V/50Ohm = 0.058 A ~ 58 mA
Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus.
R(Telefon) = U2 (Hõiveseisund) / I(Hõiveseisund)
R(Telefon) = 8.6 / 0,058 = 148,28 Ohm
möödu siiski jälgi jätmata -- nende laste vaimsedvõimed ja kõnekultuur on halvemad kui normaalse, häireteta arenguga lastel. EEG(Kingisepp ,,Inimese füsioloogia") ajutegevuse elektriliste potentsiaalide registreerimine ajafunktsioonina. Peanahale asetatakse elektroodid, mis ühendatakse bipotentsiaalide võimendajaga ja registreerimisseadmega, tulemus . elektroentsefalogramm. Põhirütmid: -rütm (alfa) ilmneb puhkeolekus, füüsilise ja vaimse rahuseisundis suletud silmadega, pimendatud ruumis, sagedus 8-13Hz, amplituud 50V -rütm(beeta) esineb ärkvelolekus, avatud silmadega ja ajutegevuse aktiveerumisel, sagedus 14-30 Hz, amplituud 20-25 V -rütm(teeta) esineb teatud haiguslike seisundite, une ja narkoosi korral, sagedus 4-7 Hz, amplituud 100-150 V -rütm(delta) esineb samuti kui teetarütm, sagedus 1-3 Hz, amplituud 250-300 V.
mikroobid söödavaks, nii saavad nad siseneda fagotsüütidesse 3) Kahjustada immuunkomplekse koos seerumkompleksidega – et vähendada kudede kahjustusi 4) Gram-negatiivsete bakterite lüüs – toimub ainult siis, kui on aktiveerunud kogu komplemendi kaskaad 6. Nimeta erinevaid fagotsüüte (3) Dendriitrakud – antigeeni esitavad rakud (APC), toodavad tsütokiine Polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (PMNL) – tsirkuleerivad rahuseisundis Mononukleaarsed fagotsüüdid – fagotsütoosivõime 7. Põletiku peamised mehhanismid (3) ! Põletiku ülesanne on takistada mikroobide edasist levikut ja teavitada immuunsüsteemi. Mehhanismid: Kapillaaride laienemine verevoolu suurendamiseks Plasma proteiinide ja leukotsüütide lahkumine tsirkulatsioonist Leukotsüütide kogunemine kahjustuskoldesse 8. Antikeha ülesanded sh põhiülesanne SEOSTUDA ANTIGEENIDEGA JA NEUTRALISEERIDA NENDE KAHJULIK TOIME!
tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet. Pigistamine on kõikide massaaziliikide põhivõtteks. Spordimassaazil kulub pigistamisele keskmiselt kuni 60% kogu seansi ajast, taastus- ja soojendusmassaazil isegi kuni 80%. · Muljumisvõtted. Lihast haaratakse, tõstetakse ja nihutatakse oma loozis. Muljumine ergutab verevarustust nii masseeritavas alas kui ka naaberpiirkondades, parandab rahuseisundis lihaste kontraktsioonivõimet. Väsimusel kiirendab märgatavalt taastumisprotsesse. Mõju kesknärvisüsteemile: kutsub esile aktiivsema hingamistegevuse, südame löögisageduse ja kehatemperatuuri tõusu. · Löökvõtted. Suurendavad vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda ja parandavad sellega kudede toitumist. Lihase kontraktsioonivõime paraneb, lihase toonus tõuseb. Kerged löögid rahustavad närvisüsteemi ja toimivad valuvaigistavalt vigastuste korral
isegi ajutise hingamisseiskuseni. CO2 rõhu tõus põhjustab hingamise ägenemise. Ka vere pH-väärtuse langemine toob kaasa hingamistegevuse elavnemise. Hingamisnäitajad Hingamistsükkel kestab ühest sisse- või väljahingamisfaasist järgmiseni. Hingamismaht on ühes hingamistsüklis sisse- või väljahingatud õhu ruumala. Täiskasvanud inimesel on rahuolekus hingamismaht umbes 500 ml. Hingamissagedus rahuseisundis Vastsündinud 40–50 korda minutis Lapsed 20–30 korda minutis Täiskasvanud 14–18 korda minutis Hingamise minutimaht Hingamise minutimahu saame hingamismahu ja hingamissageduse korrutisena. See näitaja on täiskasvanu puhul umbes 8 liitrit minutis. Surnud ruumi ventilatsioon Õhukogust, mis sissehingamisel jääb ülemistesse ja alumistesse hingamisteedesse, ja ilma
annaabi.ee 
