Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves maailmas suurt ärevust ehk India ja Pakistani vahelised pinged/suhted. Siis Aafrika kriisikoldeks kujunes 1990. Aastate algul mandri idaosas asuv Somaalia. Seal toimus riigipööre ning algas hõimudevaheline sõda. Riik lagunes ja puhkes näljahäda. Somaalia riigipööre. 5. Suuremat edu saavutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal, siis Lähis-Idas oli mõningal määral edukas rahuprotsess. 6. 20. Sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Loodi Euroopa Liit. Tähtis oli euroopa Liidu ühisrahale ehk eurole üleminek. Edukalt kulges Euyroopas kahesteistkümne euroopa Ühendusse kuuluva riigi juhid Hollandi linnas Maastrichtis alla lepinugle, millega kohustati tegema
võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine.Majanduslik olukord: vähenes eksport, langesid palgad, kasvas inflatsioon. 1964. Toimus riigipööre.: esiplaanile kerkisid islamiparteid, kuulutati välja nn avatud uste poliitika, olulist rolli omab sõjavägi, presidendiks saab Suhartos., kommunistid tõrjuti kõrvale. 8. Lähis- Ida rahuprotsess. Enamik palestiinlasi jäi iisraeli territooriumile ning sellest hakaksid tulenema hädad- hoogu sai terror, süvenesid majandusraskused. Araabiamaad kehtestasid kõrged naftahinnad, eelkõige iisraelile. Tekkis olukord kust kõik hakkasid väljapääsu otsima. Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. Iisrael oli territooriumi loovutamise vastu ja oli sõjakas igasuguste kokkulepete suhtes.
ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1990. aastate algul tekkis pingeline olukord Pärsia lahe piirkonnas, kui Iraak okupeeris Kuveidi. Rahvusvahelised sõjajõud, mille tuumikuks olid USA väed, sundisid Iraagi Kuveidist lahkuma. 20. sajandi lõpuaastate rahvusvahelisi suhteid iseloomustasid mitte ainult kriisid, vaid ka rahuotsingud. 1990. aastate algul oli rahuprotsess Lähis Idas mõningal määral edukas. Paraku teravnes olukord seal taas aastakümne teisel poolel. Lahendust pole tänapäevani leitud. Suuremat edu savutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal. Pärast aastakümneid kestnud võitlust, mida pidasid iiralstest separistid Suurbritannia valitsuse vastu, suudeti 1998. aastal sõlmida rahuleping Briti võimu pooldavate ja selle vastaste jõudude vahel. 20. sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja
terrorismile, siis eelnimetatud vastasseisud võib sinna alla liigendada küll. Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka Balti riigid on pärast pikka ning sünget venestamist uuesti iseseisvunud ning rahu säilitanud. Lähis-Idas seevastu pole rahuleidmise osas siiani üksmeelt ega lahendust leitud. Toimuvad poliitilised ning usulised protestid, sõjalised rünnakud ning püüdlemised rahu poole. Seega
· Sõda lõppes lõppes selgete tulemusteta. Hakati otsima kõikidele pooltele vastuvõetavat väljapääsu. · Egiptuse president Anwar Sadat katkestas koostöö NSV Liiduga ja lähenes USA-le, kellest sai konflikti reguleerimiskatsete vahendaja. · 1977.a. toimusid USA-s Camp Davidis rahuläbirääkimised Egiptuse ja Iisraeli vahel, mis viisid Iisraeli Egiptuse rahulepinguni 1979.a. märtsis, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. · Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. Iisraeli Araabia konflikt jätkus,mis võttis mitmel korral väiksema sõja kuju näiteks Iisraeli sissetung Liibanoni 1982.a. · 1987.a. algas Iisraeli araabia asustusega aladel PVO üleskutsel aastatepikkune rahvaülestõus intifada. Iraan · Suurem osa Iraani elanikkonnast on siiidid. · Iraani oli sel perioodil vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkus nafta
1980. aastate lõpus. · 1990. aastate algul leppisid Iisrael ja PVO kokku, et on tekkinud autonoomne (tulevikus iseseisev) Palestiina araabia riik Iisraeli territooriumil. Praegu eksisteerib Palestiina omavalitsus. Mõlemal poolel on aga omad fanaatikud, kes pole saavutatud lepetega rahul ja tahavad teise poole riigi likvideerida. 1995 tapeti Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin. Iisraeli vastu on endiselt Iraak ja Liibüa. Vahelduva eduga kulgeb tänapäeval Lähis-Ida rahuprotsess. IV Pingelõdvenduspoliitika Pingelõdvenduspoliitika on sõjaohu leevendamise, vähendamise poliitika. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte lahendusi otsima. · 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. NSV Liit, USA ja Inglismaa leppisid kokku mitte katsetada tuumarelvi atmosfääris, kosmoses, vee all (lubatuks jäi maa all). Tuumariikidest ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa. · 1968 kirjutas 100 riiki alla tuumarelva leviku tõkestamise lepingule 1960
Kuigi on ka sõjalisi operatsioone, mida juhib Euroopa Liit ise (nt Bosnia ja Hertsegoviinas). EL välispoliitikat ei iseloomusta ainult lahknevused. Mitmel teemal on ka üksmeel. Näiteks: relvastuskontrolli lepingute küsimuses Multilateraalsuse arendamine rahvusvahelistes organisatsioonides Kyoto protokoll Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Balkani tulevik, suhted Venemaaga, Iraani küsimus või Lähis-Ida rahuprotsess Miks siis ikkagi paistab ELi välispoliitika niivõrd ebatõhusana? Siin võib välja tuua kolm peamist probleemi: ebasobivad ametkonnad (nt eesistujamaa roteerumine) ühise strateegilise kultuuri puudumine sügav lõhe USAga suhtlemises (uued vs. vanad LR). Heaks näiteks tõestamaks, et Euroopa Liidu välispoliitiline identiteed on erinev rahvusriikide omast, on Liibüa konflikt 2011. aastal
esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel; juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne ÕIGUSALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud
ennast ebaõnnestunud pealetungide korral ÜRO sinikiivrite selja taha ja saada kriitilistes olukordades appi NATO lahingulennukid. Daytoni leping oli parim lahendus. Kogu sõda Bosnias tingis ainult ühe võimaliku lõpptulemuse: moslemite riik pidi püsima jääma oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, serblased saama autonoomia, kogu piirkond jääma NATO kontrolli alla, kuid ka Venemaa ja islamimaailm ei tohtinud tunda ennast kõrvalejäetuna. Lisaks sellele pakkus Bosnia rahuprotsess unikaalse võimaluse proovida praktikas Euroopa tulevast julgeolekusüsteemi, mis õigupoolest lõigi eeldused Bosnia rahvusliku 6 leppimise alustamiseks. Kodusõda endises Jugoslaavias on andnud Külma sõja järgsele maailmale uue suuna koostööks. NATO ja Venemaa tegutsevad koos endises Jugoslaavias, Saksamaa otsustas saata oma väeüksused välismaale, neutraalsed Rootsi ja Sveits püüavad
purustas nad 6 päevases sõjas. Selle käigus okupeeriti taas Siinai aga ka Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud golaani kõrgendikud. Nüüd jäi enamik Palestiinlasi Israeli riigi territooriumile. 1973a üritasid egiptus ja Süüria revansi, kuid tulemusteta. Oli jõutud tupikusse, kust tuli hakata kõikidele pooltele vastuvõetavat vastupöösu otsima. Konflikti reguleerimis katsete vahendajaks sai USA. Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. 1990a alul jõuti Israeli ja PVO läbirääkimistel vastuvõetava kompromissini, mis on viinud autonoomse tulevikus iseseisva Palestiina Araabia riigi tekkeni Israelis. Lõppliku lahenudst pole aga konflik leidnud tänaseni. Kuuba kriis Kuubaga on seotud üks 20. saj teravamaid kriise suhetes NSVL ja USA vahel. 1959a kukutasid pahempoolsed partisaanid Fidel Castro juhtimisel kuubal senise USA meelse diktaatori
ning lubas uuesti humanitaartsarterlennud. Ta võttis samuti ette samme, et suurendada Kuubas hariduslikke, religiooseid ja humanitaarkontakte. Põhja-Iirimaa Clinton otsis võimalust lõpetada Põhja-Iirimaa konflikt, korraldades rahu sõlmimise natsionalistlike ja unionistide faktsioonide vahel. See sai tuntuks Good Friday Agreementina. Sellele järgnes aastaid patiseisu, peamiselt IRA vastasseisu tõttu. Rahu hakkas pikkamööda mõranema aga Clinton jätkas rahukõnelusi, et rahuprotsess lõplikult kokku ei variseks. Vietnam 1994 aastal teatas USA valitsus, et vähendab kaubandusembargot Vietnami suhtes viidates arengut, Vietnami sõjas kaduma läinud USA sõdurite suhtes ja kapitalistlikele reformidele, mida oli korraldatud alates 1986 aastast. 10 juulil 1995 teatati plaanist taastada täielikult diplomaatilised suhted Vietnamiga, sellest hoolimata rõhutas Clinton, et ameeriklaste otsimine jätkub. 16 novembril 2000, vahetult enne oma ametiaja lõppu saabus Clinton oma
dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel; – juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne III LOENG: EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: • Esmasteks õigusallikateks • Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad Esmased õigusallikad: • Aluslepingud: – Lissaboni leping – Euroopa Liidu leping
annaabi.ee 
