Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused. * Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. * Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria: "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuses osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt
patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez) Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus) Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili) Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse
5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud: hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures, ka protestandid; toetusid Augustinusele ja Thomasele; keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta?; kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühele poolele; enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu Humanistid: kaks põhisuunda: kristlik patsifism (Erasmus; sõda on loomalik, mittekristlik; unistus rahuprintsist; samas sõda türklaste ja teatud tingimustel teiste kristlaste vastu lubatud) ja humanistlik (Machiavelli, Lipsius; ,,riigi huvi" teooria: valitseja peab tagama riigi säilimise) 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste
5) 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud keskmes individuaalne patt. Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) ,,riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise): ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele.
Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria(valitseja peab tagama riigi säilimise). Lähtumine kollektiivsetest õigustest, mitte individuaalsest patust. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6
Thomasele ("Summa" kommenteerimine) · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele
Kristlik patsifism. Erasmus: tõrjumine) sõda on loomalik, mittekristlik Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus Üldised arengud uusajal unistus rahuprintsist Õiguse lahutamine moraalist e formaalse “õiguspärasuse” rõhutamine sisulise samas teatud sõjad lubatud “õigluse” asemel: Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) “riigi huvi” teooria -> juriidilisse keelde
· Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik (nagu väitis ka Cicero), inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Valitsejaid tuleb kasvatada nii, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli vastandas end skolastlikule mõtteviisile, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor ja arendas sellest õiglase sõjateooria Alberico Gentili (itaalia protestant, põgenes, siirdus Inglismaale) Alberico Gentili teooria